Introdusaun

Transcription

Introdusaun
3/6/2013
SEMINÁRIU NASIONÁL
“IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU
ADMINISTRASAUN PENSAUN BÁ VETERANUS”
Sumariu Relatóriu Polítika Ba Dala VI
Bá Programa Atensaun no Responde Sedu; Organizasaun
Belun
Dili, 5 Marsu 2013
Introdusaun
• Belun liuhusi Pilar Peskiza no Dezenvolvimentu
Politika produs Relatoriu Politika dala ne’en
“Impaktu sosiál husi prosesu administrasaun
pensaun bá veteranus”;
• Objetivu buka dezenvolve politika di’ak no lo’los
hodi prevene konflitu iha komunidade;
• Relatoriu Politika ne’e apoiu koloborasaun
Ajensia Governo Alemaña, Governu
Irlandia, Komisaun Europia no Sentru ba
Rezolusaun Konflitu Internasionais (CICR)
1
3/6/2013
Metodulojia
• Entrevista: nain 63 (F=28, M=37 ) iha Nivel nasionál no Distrital;
• Foku bá Grupu diskusaun (FGDs) ho partisipasaun nain 173
(F= 62; M=111 (ema lubuk ida la aseita atu hakerek naran iha lista
partisipante) , iha distritu 13;
• Observasaun, insidente liuhusi liuhusi programa AtReS involve
monitor 86 pesoas husi subdistritu 43;
• Revista Literatura
• Analiza no hakerek relatoriu.
PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BA VETERANU
Komisaun
Omenajen
MSSSEACLN
Ministeriu
Finansas
• Sosializasaun Lei
• Rekolla dadus
(rejistrasaun)
• Kria base de
Dadus
• Verifikasaun
• Kria Politika
• Aprovasaun
base de dadus
• Halo pedidu
proposta
orsamentu
• Ezekusaun
orsamentu
• Kria sistema
pagamentu
BNU, BN
CTL nsst..
Hala’o
Pagamentu
Relatoriu ba
pagamentu?
2
3/6/2013
REZULTADU PESKIZA NO ANALIZASAUN
Vantajen ba Veteranus:
• Estadu Rekoñese no valoriza veteranus sira nia
kontribuisaun ba luta Ukun Rasik A’an;
• Hasae rendementu ekonomia uma kain;
• Reforza Kresimentu ekonomiku Timor-Leste;
• Estadu garante Veteranu sira nia moris.
Desvantajen
1. Tempu Rekoilha dadus no Verifikasaun:
• Veteranus balun “seidauk” kapta di’ak kontiudu dekreitu Lei nú
9/2009, dia 29 Jullu 2009 kona-ba pensaun veteranus;
• Verifikasaun dadus  veteranus barak la hato’o informasaun
klaru kona-ba sira nia involvimentu iha rezistensia  afeita ba
dedikasaun Esklusivu (hatun durasaun);
• Ema balun ne’ebe agora hetan informasaun barak kona-ba
Rezistensia esplika iha tempu verifikasaun esplikasaun ho
detallu  nia bele hetan dedikasaun Esklusivu durasaun tinan
naruk;
• Posibilidade falsifika dokumentus;
3
3/6/2013
• Distánsia dook ba pagamentu :
o Kondisaun dalan ne’ebé aat halo sira laiha asesu ba transporte;
o Fa’an ona nia rikusoin balun hodi halo trata dokumentus maibe reslidade
pensaun la sai nafatin;
• Seguransa ba Benefisiáriu (veteranus) Sira
o Preokupasaun iha dalan hetan asalta husi grupu ka ema deskoñesidu;
o Risku ba hetan krime;
• Frakeza Sistema Pagamentu Iha Banku
o Pagamentu la tuir tempu;
o Benifisiariu sira mai husi Distrirtu hein forma iha banku tempu
naruk, maibe osan seidauk transfere iha konta bankaria no
laiha informasaun klaru husi banku ba benefisiariu sira;
o Banku ko’a osan ba administrasaun ho valor $1.00 - $2.00;
Konflitu no Impaktu sosial
• Veteranus balun deskontente ba prosesu
verifikasaun dadus no durasaun dedikasaun
esklusivu;
• Veteranus deskontente sistema pagamentu tanba
hein oras barak no dudu malu iha banku
(potensia mosu deskontente);
• Familia martires no veteranus hadau malu osan;
• Veteranus balun nu’udar no toos no natar nain
komesa hamenus no husik ona nia profesaun;
• Pensaun ne’e fo todan ba kover Estadu atu bele
buka no rai osan barak hodi selu veteranus
4
3/6/2013
Dadus Insidente Konflitu Relasiona ho Asuntu Pensaun
Veteranu no Martir 2010-12
8
7
6
5
4
3
2
1
0
Ainaro
Kovalima
Lautem
Likisa
Manatuto
Oekusi
Vikeke
Tipu Konflitu relasaun Pensaun Veteranus
• Entre família;
• Ba utilizasaun Osan Pensaun Martires;
• Inveja Sosiál;
• Deskonfia iha indikasaun halo Korupsaun;
• Tensaun entre família martires no membru veteranu sira;
• Deskontentamentu husi Grupo juventude klandestina;
• Konfuzaun kona-ba Implementasaun Lei N0. 9/2009, dia 29 Jullu 2009 kona ba
veteranus no Antigos Combatentes.
5
3/6/2013
Rekomendasaun ba:
1. Komisaun de Omenajen no SEACLN;
2. Ministeriu das Finansas (MoF);
3. Organizasaun sosiedade sivil;
4. Media;
5. Veteranus no Familia martires;
6. Autoridade lokal no Komunidade;
7. Sekretariu Estadu Promosaun no Igualidade (SEPI);
8. Sekretariu Estadu Formasaun Profesional (SEFOPE);
9. Polisia Nasional Timor Leste etc.
Rekomendasaun kona-ba Prosesu Fahe
Osan iha Banku
• Sosializasaun Lei N0 : 9/2009 dia 29 Jullu
2009’, pensaun Veteranus no Martires;
• Banku presiza fahe relatoriu pagamentu ba
Ministeriu Finansas, MSS, SEACLN;
• Presiza kria akordu entre Governu ho Banku ba
prosesu pagamentu ba veteranus;
• Presiza haforsa sistema liña koordenasaun no
komunikasaun entre instituisaun
Bankaria, ministeriu das Finansas no MSSSEACLN;
6
3/6/2013
Prosesu Verifikasaun no
Rekonesementu ba Frente Klandestina
• Kria ekipa task force iha monitorizasaun no
evaluasaun regularmente base hodi simu keixa
(feedback) Iha Ministerio Solidaridade no
Sosial (MSS) - SEACLN
• Governu liuhusi SEACVLN fo rekonesimentu
ba grupu arte Ritual klandestina nian, Nomos
apoiu orsamentu ba organizasaun nia
dezenvolvimentu
Prosesu Verifikasaun no Fahe osan
• Komisaun Omenajen presiza servisu ho profesionálizmu, livre husi
tendénsia familiarizmu, grupuismu, kolusaun, nepotismu ba
atendementu prosesu levantamentu de dadus;
• Presiza hadi’ak sistema pagamentu, hanesan liuhusi banku movel;
• Hato’o banku operasional hotu atu loke nia sub-edifisiu iha distritu
ka subdistritu ho kopera di’ak Governo;
• PNTL presiza fo seguransa masimu ba benefisiariu sira bainhira iha
tempu pagamentu;
7
3/6/2013
Rekomendasaun kona-ba Konflitu
entre Veteranu sira
• Rekonesimentu ba martires hotu ho igual, Porezemplu :
Ema balu nia familia mate hotu nu’udar martires maibe lei
la fo dalan ema atu simu pensaun martires liu nain 2 ba
leten);
• Valoriza juventude nia kontribuisaun ba Libertasaun
nasional;
• Kria atividade ne’ebe produtivu no edukativu ba veteranus
sira (Ezpl : Formasaun profesional, koperativa no etc.... ;
• Veteranus no familia martires sira bele halo planu hodi bele
uza osan pensaun atu dezenvolve vida moris familia ho
komunidade liuhusi investementu ba prioriedade (edukasaun, koperativa ba dezenvolvimentu ekonomiku
familia).
Rekonesemetu Komplexidade Istoria
• Presiza kria ekipa konjuntu hodi halo peskiza
klean no hakerek istória ba rezistensia nian;
• Prosesu administra (Rejistrasaun) veteranus
diak liu mak husi responsavel kaixa
klandestina;
• Presiza iha ekipa konjunta ba audit no
avaliasaun profunda ba sistema pagamentu no
Verifikasaun base de dadus;
• Avaliasaun sistema pagamento.
8
3/6/2013
Rekonesementu Kontribuisaun Frente
Klandestina no Kontribuisaun Feto sira
• Fo tulun ba organizasaun klandestina hotu atu
halot sasan lulik ne’ebe maka uza iha tempu
rezistensia luta ba ukun rasik aan , liuhusi
seremonia kultural, misa, kari aifuna ba eroi;
• Rekonesimentu ba organizasaun
klandestina, hotu (PJLA, no organizasaun da
masa ne’ebe maka la tama iha PJLA nia laran);
• Fo Valorizasaun ba feto vitima sira ne’ebe
hetan torturasaun iha tempu funu;
Rekonese Komplexidade Istoria
• Estabelese ekipa mediasaun hodi fasilita konflitu
entre familia (ho kordenasaun di’ak);
• Governo no sosiedade sivil presiza fo formasaun
profesional kria atividade produktivu hodi
aumenta rendementu ekonomia familia;
• Valoriza konsiderasaun ba kompleksidade istoria
luta ba libertasaun nasional;
• Kontinua resposta ba rekomendasaun husi
“relatoriu Chega” atu tau matan reparasaun no
apoiu ba vitima sira.
9
3/6/2013
Obrigadu Barak Ba Atensaun
Prepara Husi
Constantino Escollano Brandao
Espesialista ba Dezenvolve Politika no Peskiza
Email: [email protected]
Telemovel: +670-7724-6272
10

Documents pareils