Introdusaun
Transcription
Introdusaun
3/6/2013 SEMINÁRIU NASIONÁL “IMPAKTU SOSIÁL HUSI PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BÁ VETERANUS” Sumariu Relatóriu Polítika Ba Dala VI Bá Programa Atensaun no Responde Sedu; Organizasaun Belun Dili, 5 Marsu 2013 Introdusaun • Belun liuhusi Pilar Peskiza no Dezenvolvimentu Politika produs Relatoriu Politika dala ne’en “Impaktu sosiál husi prosesu administrasaun pensaun bá veteranus”; • Objetivu buka dezenvolve politika di’ak no lo’los hodi prevene konflitu iha komunidade; • Relatoriu Politika ne’e apoiu koloborasaun Ajensia Governo Alemaña, Governu Irlandia, Komisaun Europia no Sentru ba Rezolusaun Konflitu Internasionais (CICR) 1 3/6/2013 Metodulojia • Entrevista: nain 63 (F=28, M=37 ) iha Nivel nasionál no Distrital; • Foku bá Grupu diskusaun (FGDs) ho partisipasaun nain 173 (F= 62; M=111 (ema lubuk ida la aseita atu hakerek naran iha lista partisipante) , iha distritu 13; • Observasaun, insidente liuhusi liuhusi programa AtReS involve monitor 86 pesoas husi subdistritu 43; • Revista Literatura • Analiza no hakerek relatoriu. PROSESU ADMINISTRASAUN PENSAUN BA VETERANU Komisaun Omenajen MSSSEACLN Ministeriu Finansas • Sosializasaun Lei • Rekolla dadus (rejistrasaun) • Kria base de Dadus • Verifikasaun • Kria Politika • Aprovasaun base de dadus • Halo pedidu proposta orsamentu • Ezekusaun orsamentu • Kria sistema pagamentu BNU, BN CTL nsst.. Hala’o Pagamentu Relatoriu ba pagamentu? 2 3/6/2013 REZULTADU PESKIZA NO ANALIZASAUN Vantajen ba Veteranus: • Estadu Rekoñese no valoriza veteranus sira nia kontribuisaun ba luta Ukun Rasik A’an; • Hasae rendementu ekonomia uma kain; • Reforza Kresimentu ekonomiku Timor-Leste; • Estadu garante Veteranu sira nia moris. Desvantajen 1. Tempu Rekoilha dadus no Verifikasaun: • Veteranus balun “seidauk” kapta di’ak kontiudu dekreitu Lei nú 9/2009, dia 29 Jullu 2009 kona-ba pensaun veteranus; • Verifikasaun dadus veteranus barak la hato’o informasaun klaru kona-ba sira nia involvimentu iha rezistensia afeita ba dedikasaun Esklusivu (hatun durasaun); • Ema balun ne’ebe agora hetan informasaun barak kona-ba Rezistensia esplika iha tempu verifikasaun esplikasaun ho detallu nia bele hetan dedikasaun Esklusivu durasaun tinan naruk; • Posibilidade falsifika dokumentus; 3 3/6/2013 • Distánsia dook ba pagamentu : o Kondisaun dalan ne’ebé aat halo sira laiha asesu ba transporte; o Fa’an ona nia rikusoin balun hodi halo trata dokumentus maibe reslidade pensaun la sai nafatin; • Seguransa ba Benefisiáriu (veteranus) Sira o Preokupasaun iha dalan hetan asalta husi grupu ka ema deskoñesidu; o Risku ba hetan krime; • Frakeza Sistema Pagamentu Iha Banku o Pagamentu la tuir tempu; o Benifisiariu sira mai husi Distrirtu hein forma iha banku tempu naruk, maibe osan seidauk transfere iha konta bankaria no laiha informasaun klaru husi banku ba benefisiariu sira; o Banku ko’a osan ba administrasaun ho valor $1.00 - $2.00; Konflitu no Impaktu sosial • Veteranus balun deskontente ba prosesu verifikasaun dadus no durasaun dedikasaun esklusivu; • Veteranus deskontente sistema pagamentu tanba hein oras barak no dudu malu iha banku (potensia mosu deskontente); • Familia martires no veteranus hadau malu osan; • Veteranus balun nu’udar no toos no natar nain komesa hamenus no husik ona nia profesaun; • Pensaun ne’e fo todan ba kover Estadu atu bele buka no rai osan barak hodi selu veteranus 4 3/6/2013 Dadus Insidente Konflitu Relasiona ho Asuntu Pensaun Veteranu no Martir 2010-12 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Ainaro Kovalima Lautem Likisa Manatuto Oekusi Vikeke Tipu Konflitu relasaun Pensaun Veteranus • Entre família; • Ba utilizasaun Osan Pensaun Martires; • Inveja Sosiál; • Deskonfia iha indikasaun halo Korupsaun; • Tensaun entre família martires no membru veteranu sira; • Deskontentamentu husi Grupo juventude klandestina; • Konfuzaun kona-ba Implementasaun Lei N0. 9/2009, dia 29 Jullu 2009 kona ba veteranus no Antigos Combatentes. 5 3/6/2013 Rekomendasaun ba: 1. Komisaun de Omenajen no SEACLN; 2. Ministeriu das Finansas (MoF); 3. Organizasaun sosiedade sivil; 4. Media; 5. Veteranus no Familia martires; 6. Autoridade lokal no Komunidade; 7. Sekretariu Estadu Promosaun no Igualidade (SEPI); 8. Sekretariu Estadu Formasaun Profesional (SEFOPE); 9. Polisia Nasional Timor Leste etc. Rekomendasaun kona-ba Prosesu Fahe Osan iha Banku • Sosializasaun Lei N0 : 9/2009 dia 29 Jullu 2009’, pensaun Veteranus no Martires; • Banku presiza fahe relatoriu pagamentu ba Ministeriu Finansas, MSS, SEACLN; • Presiza kria akordu entre Governu ho Banku ba prosesu pagamentu ba veteranus; • Presiza haforsa sistema liña koordenasaun no komunikasaun entre instituisaun Bankaria, ministeriu das Finansas no MSSSEACLN; 6 3/6/2013 Prosesu Verifikasaun no Rekonesementu ba Frente Klandestina • Kria ekipa task force iha monitorizasaun no evaluasaun regularmente base hodi simu keixa (feedback) Iha Ministerio Solidaridade no Sosial (MSS) - SEACLN • Governu liuhusi SEACVLN fo rekonesimentu ba grupu arte Ritual klandestina nian, Nomos apoiu orsamentu ba organizasaun nia dezenvolvimentu Prosesu Verifikasaun no Fahe osan • Komisaun Omenajen presiza servisu ho profesionálizmu, livre husi tendénsia familiarizmu, grupuismu, kolusaun, nepotismu ba atendementu prosesu levantamentu de dadus; • Presiza hadi’ak sistema pagamentu, hanesan liuhusi banku movel; • Hato’o banku operasional hotu atu loke nia sub-edifisiu iha distritu ka subdistritu ho kopera di’ak Governo; • PNTL presiza fo seguransa masimu ba benefisiariu sira bainhira iha tempu pagamentu; 7 3/6/2013 Rekomendasaun kona-ba Konflitu entre Veteranu sira • Rekonesimentu ba martires hotu ho igual, Porezemplu : Ema balu nia familia mate hotu nu’udar martires maibe lei la fo dalan ema atu simu pensaun martires liu nain 2 ba leten); • Valoriza juventude nia kontribuisaun ba Libertasaun nasional; • Kria atividade ne’ebe produtivu no edukativu ba veteranus sira (Ezpl : Formasaun profesional, koperativa no etc.... ; • Veteranus no familia martires sira bele halo planu hodi bele uza osan pensaun atu dezenvolve vida moris familia ho komunidade liuhusi investementu ba prioriedade (edukasaun, koperativa ba dezenvolvimentu ekonomiku familia). Rekonesemetu Komplexidade Istoria • Presiza kria ekipa konjuntu hodi halo peskiza klean no hakerek istória ba rezistensia nian; • Prosesu administra (Rejistrasaun) veteranus diak liu mak husi responsavel kaixa klandestina; • Presiza iha ekipa konjunta ba audit no avaliasaun profunda ba sistema pagamentu no Verifikasaun base de dadus; • Avaliasaun sistema pagamento. 8 3/6/2013 Rekonesementu Kontribuisaun Frente Klandestina no Kontribuisaun Feto sira • Fo tulun ba organizasaun klandestina hotu atu halot sasan lulik ne’ebe maka uza iha tempu rezistensia luta ba ukun rasik aan , liuhusi seremonia kultural, misa, kari aifuna ba eroi; • Rekonesimentu ba organizasaun klandestina, hotu (PJLA, no organizasaun da masa ne’ebe maka la tama iha PJLA nia laran); • Fo Valorizasaun ba feto vitima sira ne’ebe hetan torturasaun iha tempu funu; Rekonese Komplexidade Istoria • Estabelese ekipa mediasaun hodi fasilita konflitu entre familia (ho kordenasaun di’ak); • Governo no sosiedade sivil presiza fo formasaun profesional kria atividade produktivu hodi aumenta rendementu ekonomia familia; • Valoriza konsiderasaun ba kompleksidade istoria luta ba libertasaun nasional; • Kontinua resposta ba rekomendasaun husi “relatoriu Chega” atu tau matan reparasaun no apoiu ba vitima sira. 9 3/6/2013 Obrigadu Barak Ba Atensaun Prepara Husi Constantino Escollano Brandao Espesialista ba Dezenvolve Politika no Peskiza Email: [email protected] Telemovel: +670-7724-6272 10