eesti-saksa asjaõiguse valiksõnastik

Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
Germaani-romaani filoloogia osakond
EESTI-SAKSA ASJAÕIGUSE
VALIKSÕNASTIK
Magistriprojekt
Merle Haviko
Juhendaja: Mari-Ann Palm, MA
Tartu 2005
SISUKORD
SISSEJUHATUS ..........................................................................................................3
1.
2.
ÜLEVAADE ASJAÕIGUSEST..........................................................................4
1.1.
MÕISTED „ASJAÕIGUS” JA „OMAND” ..............................................4
1.2.
ASJAÕIGUSSEADUSE AJALOOST EESTIS.........................................4
1.3.
ASJAÕIGUSALASE TERMINOLOOGIA KUJUNEMISEST..............5
SÕNASTIKU KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED...............................................8
2.1. SIHTGRUPP .....................................................................................................8
2.2. SÕNAVARA VALIKUPRINTSIIBID ............................................................8
2.3. SÕNASTIKU KOOSTAMISEL TEKKINUD PROBLEEMID...................9
3.
SÕNASTIKU ÜLESEHITUS ...........................................................................13
KOKKUVÕTE...........................................................................................................14
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU .............................................................16
ZUSAMMENFASSUNG ...........................................................................................17
EESTI-SAKSA ASJAÕIGUSE VALIKSÕNASTIK..............................................18
2
SISSEJUHATUS
Käesolev töö koosneb kahest osast: esimeses osas antakse ülevaade asjaõigusest ning
Eesti asjaõiguse arengust, samuti ka sõnastiku koostamise põhimõtetest ning selle
käigus tekkinud probleemidest. Töö teise osa moodustab asjaõiguse valiksõnastik, mis
koosneb 363 märksõnast.
Turumajanduse tingimustes on asjaõigusel tähtis osa varaliste suhete reguleerimisel
ühiskonnas. Selle alusel võib eeldada, et asjaõiguse näol on tegemist väga olulise
valdkonnaga, mille terminite järele valitseb ühiskonnas suur nõudlus. Seoses 2004.
aastal ilmunud muudetud ja täiendatud Asjaõigusseadusega kujunes käesoleva
magistriprojekti jaoks ka õige aeg.
Eestis on juba olemas „Saksa-eesti õigussõnaraamat”1, kuid ei ole eesti-saksa
suunalist sõnaraamatut. Lisaks sellele ei sisalda nimetatud sõnaraamat kaugeltki mitte
kõiki asjaõiguse termineid. Käesoleva töö eesmärgiks ongi tuua välja olulisemad
asjaõiguse omandi osa märksõnad koos nende saksakeelsete vastetega, mida tõlkijad
saaksid kasutada tõlkeprotsessis.
1
Andresson, H., Tamm, V. Tartu 1998
3
1. ÜLEVAADE ASJAÕIGUSEST
1.1. MÕISTED „ASJAÕIGUS” JA „OMAND”
Vastavalt „Õigusleksikonile” (Maurer, K. Õigusleksikon. Kirjastus Interlex, 2000) on
asjaõigusel kaks tähendust. Objektiivses tähenduses on see õigusnormide kogum, mis
reguleerib suhteid asjadesse. Subjektiivses tähenduses on see aga isikule konkreetse
asja suhtes kuuluv õigus. Asjaõigus jaguneb omakord veel kinnisasjaõiguseks, mis on
asjaõigus kinnisasja suhtes, ja vallasasjaõiguseks, mis on asjaõigus vallasasja suhtes2.
Kõige tähtsam asjaõigus on omand. Vastavalt „Õigusleksikonile” on omand täielik
õiguslik võim asja üle. (Õigusleksikon 2000: 217) Asjaõigusseaduses kasutatakse
omandit omandiõiguse sünonüümina. (AS § 5 lg 1) „Omandil ja omandiõigusel on
sama sisu - õigus vallata, kasutada ja käsutada asja ning õigus nõuda kõigilt teistelt
isikutelt oma õiguste rikkumisest hoidumist. Omand ei saa olla täielik ega piiramatu,
nii või teisiti on iga omand piiratud ehk kitsendatud, olgu siis üldistes huvides või
teiste isikute õigustega. Täielikum ja vähem piiratud on omand küll võrreldes teiste
asjaõigustega.”3
Omandit liigitatakse omanike ja omandi eseme järgi. Omanike järgi eksisteerib
ainuomand ja ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja
ühisomandiks. Omandi eseme järgi eksisteerib kinnisomand ja vallasomand.
(Õigusleksikon 2000:217-218)
1.2. ASJAÕIGUSSEADUSE AJALOOST EESTIS
Eesti Asjaõigusseadus põhineb samadel põhimõtetel nagu Saksa Eraseadustiku (BGB)
asjaõiguse osa. Asjaõigusseadus oli esimene osa Eesti tsiviilõiguse reformist pärast
taasiseseisvumist 1991. aastal. Seaduse loomisel lähtuti valdavalt prof. J. Uluotsa
2
Vt Õigusleksikon 2000:33-34
3
http://www.juridica.ee/juridica_et.php?year=1993&number=4
4
juhitud töögrupi loodud tsiviilseadustiku 1939. aasta eelnõust, mida muudeti eelkõige
Saksa Eraseadustiku najal.
1993. aasta juunis vastu võetud asjaõigusseadusega nähti ette kinnisomandi ja sellega
seotud piiratud asjaõiguste tekkimist kinnistusraamatu kandega. 1993. aasta 15.
septembril võeti vastu kinnistusraamatu seadus ja täiendati kohtute seadust, millega
kinnistusraamatute pidamine sai linna- ja maakohtute juurde loodud kinnistusametite
tegevuseks4.
1. detsembril 1993 jõustus asjaõigusseadus. 1. juulil 2003 tehti antud seadusesse
muudatusi, kuna kümne aastaga oli toimunud areng nii õiguskorras, kohtupraktikas
kui ka õigusteadvuses.
Asjaõigusseaduse hiljutised muudatused on viinud seadusest välja mitmeid sätteid,
sest nende puhul oli tegu võlaõigusliku iseloomuga või võlaõigusseadusega juba
kaetud normidega. Välja on jäetud ka avalik-õigusliku või protsessuaalse iseloomuga
normid, mis eraõiguslikku akti ei sobi.
1.3. ASJAÕIGUSALASE TERMINOLOOGIA KUJUNEMISEST
Mandrieuroopaliku asjaõiguse taaskehtestamisega 1993. aastal eemalduti Eestis
nõukogulikust õigussüsteemist. Kuna Riigikogu võttis nimetatud seaduse vastu
kiirustades, oli see keeleliselt nõrk. Eeldati, et keeleliselt võib seadust parandada ka
siis, kui see kehtib 5.
Uno Mereste kirjutab oma artiklis „„Asjaõigusseaduse” sõnavarast”: „Omariikluse
taastamisega on tekkinud mitte ainult võimalus seaduste keel eestipärastada, vaid ka
otsene moraalne kohustus seda teha. On ju seadused, millega reguleeritakse kogu
meie ühiskondlikku, riiklikku, ent ka perekondlikku ja isiklikku elu, üks kõige
intensiivsemalt toimivaid osi meie kultuuris.” 6
4
http://www.just.ee/12337
Vt Mereste, U. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Eesti Keele Sihtasutus,
2000: 335.
6
Vt. Mereste 2000: 336.
5
5
Kuna asjaõigus on üks tähtsamatest õigusaladest, siis kujunes juba Eesti
taasiseseisvumisaja algusaastatel välja vajadus antud valdkonna terminoloogia
väljakujundamiseks ning asjaõiguse lähialade terminoloogiaga kooskõlla viimiseks.
Asjaõigusseaduse keelelised probleemid algasid juba seaduse pealkirjaga. Eesti
seaduskeele traditsiooni kohaselt ei osutata seaduste nimetustes õigusala nimetusele.
Näiteks on abielu käsitlev seadus abieluseadus, mitte abieluõigusseadus. Selle
loogika järgi oleks pidanud olema asjaseadus. Antud juhul tuleb aga arvestada selle
nimetuse ebastandardsust. Seaduse 1. paragrahvis väidetakse: „Asjaõigusseadus
sätestab asjaõigused...” Seega ei mõisteta asjaõigusena mitte vastavat õigusala, vaid
teatavat valikut isikute üksikõigusi. Seaduse varasemas redaktsioonis § 3 väideti, et
„Asjaõiguse suhtes kehtib asja asukohamaa seadus”. Antud juhul mõistetakse
asjaõigusena just vastavat õigusala.7 2004. aasta väljaandes seda vastuolu enam ei
eksisteeri ja paragrahv on tunnistatud kehtetuks.
Palju on olnud juttu ka järmisest olulisest mõistest nagu omand. Sellel sõnal on
mitmeid suhteliselt lähedasi tähendusi, mis teeb teksti raskesti, kohati ka vääralt
arusaadavaks8. Omandit kasutati nii „omandiõiguse” kui „õigusliku võimu”
tähenduses juba 1940. aastal valminud „Tsiviilseadustikus” (TS): „Omand on
omaniku õiguslik võim õiguskorra piires asja üle...” (TS - § 929 lg 1) Olukord ei ole
selles punktis praeguseks kuigivõrd selgemaks muutunud: „Omand on isiku täielik
õiguslik võim asja üle.” (AÕS - § 68 lg 1) Kolmandas tähenduses mõistetakse
omandit aga kui „omandiõiguse eset” ehk „objekti, mis kuulub omanikule”. Selles
tähenduses on see ka tavakeeles kasutusel. Asjaõigusseaduses on omandi kasutamist
esemelises tähenduses järjekindlalt püütud aga vältida. 9
Kokkuvõtvalt võib mainida, et juba enne 1940. aastat oli levimas arvamus, nagu
seaduskeele kohta ei kehtikski paljud üldised keelereeglid. Sellest annab tunnistust
„Tsiviilseadustiku” suhteliselt ebaühtlane keeleline tase. 20. sajandi viimastel
aastakümnetel ajendasid aga vene keelest tehtud kehvad seadusetõlked erksamaid
asjatundjaid eesti seaduskeele täiustamisest loobuma. Nüüdseks on mõistetud, et
7
Vt Mereste 2000: 337-338.
Vt Mereste 2000: 338-342.
9
Vrd Paltser, A. Mõningatest omandiga seonduvatest mõistetest. EMI Teataja, 3/96: 13
8
6
seaduskeele ja laiemas tähenduses õigusaktide keele mõiste on mahult avaram ja
sisult teistsugune kui õigusteaduse oskuskeele mõiste10 ja töö asjakohase
terminoloogia loomise vallas jätkub.
10
Vt Mereste 2000: 415.
7
2. SÕNASTIKU KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED
2.1. SIHTGRUPP
Antud magistriprojekti eesmärgiks on koostada tõlkidele ja tõlkijatele abimaterjal
sellise tänapäeval tähtsa asjaõiguse valdkonna nagu omand tõlkimiseks. Erialatekstide
tõlkimisel tuleb sageli ette olukordi, kus sõnastikus puudub vajalik termin või
leiduvad terminid on vananenud. „Saksa-eesti õigussõnaraamatus” (H. Andresson, V.
Tamm 1998) esineb saksakeelseid märksõnu ka antud valdkonnast, kuid
eestikeelsetele terminitele vastete leidmine on üpris aeganõudev.
Lähtekeele valik ei olnud seetõttu juhuslik, vaid põhineski tõdemusel, et
eestikeelsetele märksõnadele saksakeelsete vastete leidmine on tõlkide ja tõlkijate
jaoks suurem probleem kui vastupidine protsess. Saksakeelsete terminite puhul on
ükskeelsete leksikonide abil võimalik välja selgitada mõistete tähendus. Seejärel võib
pöörduda vastava eriala spetsialistide poole, kes annavad seletuse põhjal eestikeelse
vaste.
Seega valiti magistriprojekti lähtekeeleks just eesti keel, et lihtsustada tõlkeprotsessi,
mis puudutab asjaõiguse omandi osa.
2.2. SÕNAVARA VALIKUPRINTSIIBID
Käesolev sõnastik sisaldab 363 märksõna. Märksõna valikul on aluseks võetud
Asjaõigusseaduse (Tallinn 2004) 3. osa „Omand” (§-d 68-168). Antud märksõnadele
on otsitud vasteid Saksa eraseadustiku (BGB) 3. raamatu asjaõiguse osast (§-d 8541011). Kuna Saksa eraseadustik on tunduvalt mahukam ja täpsemalt reguleeritud, siis
võib sihtkeeles esineda lähtekeele märksõnale mitu vastet. Kui aga Eesti seadusest
tuleneva eripära tõttu ei leidunud Saksa eraseadustiku asjaõiguse osas sobivat vastet,
siis
otsiti
neid
muudest
seadustekstidest
„Rechtswörterbuch”, Duden).
8
ja
leksikonidest
(Creifelds
Sõnastiku koostamisel toimus töö neljas etapis. Esimene etapp seisnes eestikeelsete
märksõnade väljaotsimises.
Teine etapp kujutas endast tööd vastava saksakeelse seadusega ning sealt vastete
leidmisega. Kuivõrd eesti-saksa suunalt on termineid praktiliselt võimatu leida, tuli
BGB-s
esinevaid
keelendeid
erinevate
Saksa
allikate
ja
„Saksa-eesti
õigussõnaraamatu”11 põhjal kontrollida.
Kolmandal etapil püüti leida vasteid nendele märksõnadele, mida ei esine vastavas
saksakeelses seaduses. See tööetapp valmistas ka kõige suuremaid raskusi.
Neljandal etapil sorteeriti materjal ning toimus vormistamine.
2.3. SÕNASTIKU KOOSTAMISEL ESINENUD PROBLEEMID
Järgnevalt on ära toodud raskused, mis tekkisid eestikeelsetele asjaõiguse terminitele
saksakeelsete vastete leidmisel või millele peaks tõlkimise käigus tähelepanu
pöörama.
1. Käesoleva sõnastiku puhul tulenesid probleemid eelkõige asjaolust, et Saksa
õigussüsteemis on antud valdkond reguleeritud üksikasjalikumalt kui Eestis ning
vaste leidmisel tuleb suuremat tähelepanu pöörata kontekstile.
Näiteks kasutatakse Eesti Asjaõigusseaduses vaid ühte mõistet hüvitis. Saksa
asjaõiguse terminoloogias on kasutusel aga koguni neli terminit: (Schaden)ersatz
Vergütung
13
, Entschädigung
14
12
,
ja Ausgleich15. Peab jälgima, et kui tegemist on
11
Andresson, H., Tamm, V. 1998.
Schadensersatz ist der Ausgleich des einer Person entstandenen Schadens durch einen anderen.
(Creifelds. 2000: 1136)
13
Vergütung ist das Entgelt für eine Leistung aus einem Werk-, Dienst- oder Arbeitsvertrag.
http://www.ratgeberrecht.de/worte/rw03827.html
14
Entschädigung: b) das, womit jmd. entschädigt wird; Ausgleich für erlittenen Schaden. (Duden
2003: 470)
Entschädigung = Ersatz (Creifelds. 2000: 396)
12
9
perioodilise hüvitisega, Saksamaa kontekstis pensioniga, siis kasutatakse saksa keeles
veel lisaks ka viiendat mõistet: Rente.
Tähelepanelik tuleks olla ka terminiga asi. Eesti seaduses on kogu aeg juttu asjast.
Saksa keeles kasutatakse üldjuhul terminit Sache16, kuid sageli ka Einrichtung17.
Viimasel juhul on siis tegemist kas lisaseadeldistega või väiksemate ehitistega.
Eestikeelne lubama väljendab mitmeid nüansse, mis saksa keeles on eraldi välja
toodud: dulden18, genehmigen19, gestatten20.
2. Esines ka mõningaid vastupidiseid tendentse, kus eesti keeles on kasutusel mitmeid
erinevaid sõnu. Näitena selle kohta võib tuua rajatis, seadeldis, hoone. Saksa keeles
võib antud kontekstides sageli kohata vaid mõistet Anlage21.
3. Keeruliseks osutus ka mõistete tõlkimine, mis on seotud piiriga. Kui eesti keeles on
situatsioon praktiliselt lahti seletatud, siis saksa keeles eksisteerivad kindlad mõisted.
Näiteks eestikeelsete üle piiri ulatuv, üle piiri kasvav, piiridest väljuma, ehitis üle
kinnisasja piiri, piiril kasvav puu asemel on saksa keeles kasututatud liitsõnu liidetega
über-, herüber-, Grenz-: herüberragend, Überfall, Überbau, Grenzbaum. Esineb ka
vastupidiseid näiteid nagu lähtekeelne kukkuma, millele antud kontekstis vastab
hinüberfallen. Esialgseid kõhklusi tekitasid ka väljendid piiri määrama, piiri kindlaks
tegema, sest nad on oma olemuselt sarnased.
15
Ausgleich: 1.b) etw. was ein Gleichgewicht wiederherstellt; Entschädigung, Ersatz. (Duden 2003:
204)
16
Sache im Privatrecht sind alle körperlichen Gegenstände (§ 90 BGB). Körperlich ist ein Gegenstand
dann, wenn er sich räumlich abgrenzen läßt, sei es durch seine körperliche Begrenzung, durch Fassung
in einem Behälter oder durch sonstige Mittel.
http://www.ratgeberrecht.de/index/is03853.html
17
Einrichtung: 2.b) [technische] Vorrichtung, Anlage.3. etw., was von einer Institution, einem Unternehmen
o. Ä. Zur [meist] öffentlichen Nutzung eingerichtet worden ist. (Duden 2003: 439)
18
dulden: 1.a) aus Nachsicht fortbestehen lassen, ohne ernsthaften Widerspruch einzulegen od.
Bestimmte Gegenmaβnahmen zu ergreifen. B) das Vorhandensein einer Sache od. die Anwesenheit
einer Person an einem Ort gestatten. (Duden 2003: 404)
19
genehmigen: 1. (bes. amtlich, offiziell) die Ausführung, Verwirklichung einer Absicht, die jmd. als
Antrag, Gesuch o.Ä. vorgebracht hat, gestatten. (Duden 2003: 630)
20
gestatten: 1. [in förmlicher Weise] einwilligen, dass jmd. etw. tut od. lässt. (Duden 2003: 645)
21
Anlage: 3. nach einem Plan für einen bestimmten Zweck gestaltete Flächen, Bauten o. Ä. 4.
Vorrichtung, Einrichtung. (Duden 2003: 139)
10
Seejuures ei tohi unustada, et piiriküsimused on Saksa seaduses ka teistmoodi
reguleeritud. Näitena võib tuua kasvõi eramaad ja -metsad, mida Eestis võib avalikult
kasutada, Saksamaal aga mitte. Lisaks sellele on Saksamaal kõik maatükid
mõõdistatud, Eestis aga veel kaugeltki mitte.
Keerukaks osutus ka teema „Leid”/ „Fund”. Eesti Asjaõigusseaduses tuuakse §-s 98
täpselt ära asja leidmise kohad ning kellele tuleb leitud asjad üle anda. Saksa seaduses
§-s 965 kasutatakse aga vaid üldiseid väljendeid sonstiger Empfangsberechtigter ja
zuständige Behörde. Sellele järgneb eraldi paragrahv (§ 978), mis käib avalike
asutuste ja transpordivahendite kohta.
Eesti lähtetekstis kohtame väljendit leiu omandamine, saksa keeles räägitakse aga
„asja” omandamisest (der Erwerb des Eigentums an der (Fund)sache).
Saksa keeles ei kohta mõistet leiupäev. Selle vasteks antud kontekstis võiks olla die
bestimmte Frist beginnt mit dem Fund (§ 973-974).
4. Esinesid ka lähte- ja sihtkeele erinevused grammatiliste vormide kasutuses. Vahel
esineb lähtekeelses tekstis nimisõnaline konstruktsioon (sõltumata asja kuuluvusest),
sihtkeelses kasutatakse aga tegusõnalist konstruktsiooni kõrvallause vormis (dass die
Einrichtung einem der Nachbarn allein gehört).
Erinevused ilmnevad tegusõna kõneviiside kasutuses. Eesti keeles on levinud aktiivne
vorm igamine peatub, saksa keeles aga passiivne vorm die Ersitzung ist gehemmt.
Ajavormide kasutuses ilmneb samuti erinevusi. Kui Eesti seaduses kasutatakse
täisminevikulist kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, siis Saksa seaduses on selle
vasteks olevikuline von dem er sein Recht zum Besitz ableitet.
Üksikjuhtudel tuleb ette erinevaid lähtealuseid. Näiteks § 149 lg-s 3 (AÕS) on kirjas:
Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud teme kinnisasjale
naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt; §-s 911 (BGB) aga: Früchte, die von
einem Baum oder einem Strauche auf ein Nachbargrundstück hinüberfallen, gelten
als Früchte dieses Grundstücks. Lõpptulemus on mõlema variandi puhul sama: viljad
kuuluvad selle kinnisasja omanikule, millele nad on kukkunud. Töö autori arvates
11
oleks tõlkes sobiv kasutada Saksa seaduses esinevat lauset, kuna see on juurdunud
sihtkeele kasutajate hulgas.
Mainida tuleb kindlasti ka seda, et antud sõnastikus ei esine ainult asjaõiguse
terminid, vaid ka mõned muud väljendid ja mõisted, millest on kasu Eesti
Asjaõigusseaduse 3. osa tõlkimisel. See on taotluslik, kuna töö eesmärgiks on kogu
tõlkeprotsessi lihtsustamine.
Kokkuvõtvalt
võib
märkida,
et
vastete leidmine eestikeelsetele
asjaõigust
puudutavatele terminitele ei olnud nii keeruline kui mõne teise õigusvaldkonna puhul.
Põhjuseks on kahtlemata asjaolu, et Eesti asjaõigus on koostatud Saksa eraseadustiku
asjaõiguse osa eeskujul.
12
3. SÕNASTIKU ÜLESEHITUS
Käesolev töö koosneb kahest osast: esimeses osas antakse ülevaade asjaõigusest ning
Eesti asjaõiguse ja selle terminoloogia arengust, samuti ka sõnastiku koostamisel
tekkinud probleemidest. Töö teise osa moodustab asjaõiguse valiksõnastik, mis
koosneb 363 eestikeelsest märksõnast koos saksakeelsete vastetega.
Magistriprojekti „Eesti-saksa asjaõiguse valiksõnastiku” näol on tegemist kakskeelse
tõlkesõnastikuga, mis on esitatud tabeli kujul. Märksõnad on antud tähestikulises
järjekorras ning nad on tähistatud järjekorranumbriga. Lisatud on ka viited allikatele.
Tabeli peas on allikatena välja toodud AÕS (Asjaõigusseadus) ja BGB (Bürgerliches
Gesetzbuch). Nimetatud veergudes on näidatud vaid paragrahvi number ja see on ära
toodud märksõnaga samal real. Kui BGB-st ei leitud täpset vastet, siis on aluseks
võetud paragrahvi number ära toodud ümarsulgudes. Kui aga Saksa eraseadustikus
vastet ei esinenud, kasutati teisi allikaid22 ja vastav veerg jäeti tühjaks.
Märksõnad ja nende saksakeelsed vasted on parema ülevaatlikkuse saamise eesmärgil
rasvaselt trükitud ja suuremas kirjas. Sünonüümsed terminid on tähistatud
võrdusmärgiga =:
Maβnahmen ergreifen = Vorkehrungen treffen
Kui ühele eesti terminile on mitu saksa terminit, mis tähenduselt täielikult ei kattu,
siis on nad eristatud komaga ,:
Sache f, Einrichtung f
Lisaks üksikutele terminitele on ära toodud nende juurde kuuluvad kollokatsioonid,
et tõlkimisel hõlbustada vastete kasutamist.
Saksakeelsete nimisõnade puhul antakse sõnastikus nende grammatiline sugu m
(meessoost sõna), f (naissoost sõna), n (kesksoost sõna):
Eigentümer m
Sache f
Eigentum n
22
Vt „Kasutatud kirjanduse loetelu”.
13
Nimisõnadele lisatud pl märgib, et sõna kasutatakse peamiselt (või ainult) mitmuses:
Umstände pl
Valiksõnastik on üles ehitatud põhimõttel, et sõnaühendid on toodud märksõna all
tähestikulises järjekorras. Märksõna juurde kuuluvates leksikaalsetes ühendites
tähistab tilde ~ vastavat põhisõna või selle tüve:
hüvitis
~e saamise nõue
~ist nõudma
mõistlik ~
Kuna käesolev magistriprojekt on koostatud eelkõige kogemustega tõlkidele ja
tõlkijatele, siis ei peetud vajalikuks ülejäänud grammatilise informatsiooni lisamist.
Oluline on veel märkida, et antud valiksõnastik on kitsalt piiritletud ja
tõlkeotstarbeline. Seetõttu on siin esinevad märksõnad ja nende vasted kasutatavad
antud teema kontekstis. Sõnastikus ei ole ära toodud võimalikke, teistes kontekstides
ette tulevaid tähendusvariante.
14
KOKKUVÕTE
Magistriprojekti „Eesti-saksa asjaõiguse valiksõnastik” eesmärk on eestikeelsete
asjaõiguslike terminite kogumine omandi valdkonnast ning neile saksakeelsete
tõlkevastete leidmine. Töö esimeses osas antakse ülevaade asjaõigusest ning Eesti
asjaõiguse ja selle terminoloogia arengust, samuti ka sõnastiku koostamise
põhimõtetest ning selle käigus tekkinud probleemidest. Töö teise osa moodustab
asjaõiguse valiksõnastik, mis sisaldab 363 terminit Eesti asjaõigusseaduse omandi
osast ning nende saksakeelseid vasteid.
Eelkõige on käesolev valiksõnastik praktilise suunitlusega ja mõeldud kasutamiseks
tõlkidele ja tõlkijatele.
15
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
1. Andresson, H., Tamm, V. “Saksa-eesti õigussõnaraamat”. Tartu 1998
2. Creifelds „Rechtswörterbuch”. Verlag C.H. Beck, München 2000
3. „Duden – Deutsches Universalwörterbuch”. 5., überarbeitete Auflage,
Mannheim 2003
4. Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel, P. “Saksa-eesti sõnaraamat”. 3. trükk,
Tallinn: Valgus, 1978
5. Maurer, K. „Õigusleksikon”. Kirjastus Interlex, 2000 „Õigekeelsussõnaraamat”.
Tallinn: Valgus, 1980
6. Mereste, U. „Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi”. Eesti
Keele Sihtasutus, 2000
7. Paltser, A. „Mõningatest omandiga seonduvatest mõistetest”. EMI Teataja, 3/96
8. Verschiedene Internet-Quellen:
ARD-Ratgeber Rechtswörterbuch:
http://www.ratgeberrecht.de/
Juristisches Internetprojekt Saarbrücken:
http://www.jura.uni-sb.de/
JUSLINE Deutschland:
http://www.jusline.de/
Rechtslexikon-Online:
http://www.rechtslexikon-online.de/
NRW. Justizportal:
http://www.justiz.nrw.de
http://bundesrecht.juris.de/bundesrecht/bgb_alt/htmltree.html
http://www.datenschutzzentrum.de/material/recht/BGB/BGB.htm
http://dejure.org
http://www.deutsche-landwirte.de/nachbarrecht.pdf
http://www.gesetze.2me.net/suche/search.cgi?s=vorg%E4nger&t=and&w=90&o=..%2Fbgb_
http://www.ibpanoscha.de/Service/Gesetze/body_gesetze.html
http://www.ibs.ee/ibs/juura/asjaoigus/
http://www.ibs.ee/ibs/juura/asjaoigus/eessona.html
http://www.konverents.ee/tsiviilseadustik/index_est.php?page=2,46
http://ruessmann.jura.uni-saarland.de
http://www.vermessung-wolf.de
16
ZUSAMMENFASSUNG
Die
vorliegende
Magisterarbeit
„Estnisch-Deutsches
Sachenrechtswörterbuch”
beschäftigt sich mit dem Fachwortschatz des Sachenrechts. Das Wörterbuch enthält
ungefähr 363 estnische Termini mit ihren deutschen Entsprechungen.
Das Ziel der Arbeit war die Erstellung eines estnisch-deutschen Wörterbuchs zum
Sachenrecht. Zu diesem Zweck wurden zuerst aus dem estnischen Sachenrechtsgesetz
Termini gesammelt. Anschlieβend wurde versucht, mit Hilfe deutschsprachiger
Fachliteratur möglichst adäquate fachsprachliche Entsprechungen zu finden.
Der erste Teil der vorliegenden Arbeit gibt einen kurzen Überblick über das estnische
Sachenrecht und die Grundsätze der Erstellung des Wörterbuchs sowie über die
Probleme bei der Erstellung des Wörterbuchs. Ebenso gibt es einige Kommentare zu
den einzelnen Fachausdrücken, deren Übersetzung gewisse Schwierigkeiten mit sich
gebracht hat.
Der zweite Teil der Arbeit ist ein estnisch-deutsches Wörterbuch zum Sachenrecht.
Das Wörterbuch beinhaltet estnische Fachausdrücke in alphabetischer Reihenfolge
samt den deutschsprachigen Entsprechungen.
Als Quelle für die estnischsprachigen Termini diente der 3. Teil des
Sachenrechtsgesetzes der Republik Estland.
Für die deutschen Entsprechungen wurde in erster Linie das dritte Buch des
Bürgerlichen Gesetzbuches, aber auch Creifelds „Rechtswörterbuch”, Duden, OnlineWörterbücher wie ARD-Ratgeber Rechtswörterbuch und Rechtslexikon-Online
benutzt.
Bei der Erstellung des Wörterbuchs wurden in erster Linie die praktischen
Bedürfnisse der Dolmetscher und Übersetzer berücksichtigt.
17
EESTI-SAKSA ASJAÕIGUSE VALIKSÕNASTIK
NR
EESTIKEELNE
MÄRKSÕNA
AÕS
SAKSAKEELNE
VASTE
BGB
A
1.
2.
3.
abinõu
§ 146
~d tarvitusele võtma
§ 146 Maβnahmen ergreifen = Vorkehrungen
treffen
§ 113 Verjährung f
§ 1666/
908
§ 939
§ 107
Alleineigentümer m
§ 949
§ 107 Alleineigentümer werden
§ 73
Verwandschaft in gerader
§ 949
§ 1589
aegumine
ainuomanik
~ uks saama
4.
alaneja sugulane
Maßnahme f = Vorkehrung f
§ 906
Linie f
5.
6.
7.
allesjäänud
§ 156
~ osa
§ 156 zurückbehaltener Teil
§ 124 maßgebend sein
§ 918
§ 920
§ 129
§ 920
aluseks olema
andme/d
kindlakstehtud ~d
kindlakstehtud ~tega
vastuolus
8.
Umstände pl
§ 918
§ 129 ermittelte Umstände
§ 129 mit den ermittelten Umständen nicht
übereinstimmen
§ 156 berücksichtigen
§ 920
§ 920
(§ 554a)
asi
§ 156 Interessen eines Eigentümers
berücksichtigen
§ 68
Sache f, Einrichtung f
ajaloolise väärtusega ~
esialgne ~
kaotatud ~
koormatud ~
kultuuriväärtusega ~
kunstiväärtusega ~
leitud asi
terviklik ~
võõrandatud ~
võõras ~
ühine asi
asja alalhoidmine
~ asendama
~ eraldamine
~ hoidma
~ hoidmine
§ 105
§ 106
§ 98
§ 107
§ 105
§ 105
§ 99
§ 107
§ 95
§ 115
§ 71
§ 75
§ 99
§ 88
§ 99
§ 99
arvestama
omaniku huve ~
9.
zurückbehalten
~ hõivama
~ jagamine
~ kasutama
~ kasutamine
~ koormama
~ koormanud õigused
Sache mit historischem Wert
ursprüngliche Sache
verlorene Sache
belastete Sache
Sache mit kulturellem Wert
Sache mit Kunstwert
gefundene Sache
einheitliche Sache
veräuβerte Sache
fremde Sache
gemeinschaftliche Sache, Einrichtung
die Aufbewahrung der Sache
an die Stelle der Sache treten
die Abtrennung der Sache
die Sache verwahren
die Verwahrung = die Aufbewahrung
der Sache
§ 96
sich die Sache aneignen
§ 77
die Teilung der Sache
§ 151 eine Sache, eine Einrichtung benutzen
§ 151 die Benutzung einer Sache, einer
Einrichtung
§ 74
eine Sache belasten
§ 107 die an der Sache bestehenden Rechte
18
§ 554
§ 903/
951
§ 965
§ 949
§ 947
§ 933
§ 1009
§ 980
§ 975
§ 997
(§ 966)
§ 966
§ 997
(§ 1025)
§ 922
§ 922
§ 1030
§ 949
10.
11.
12.
13.
14.
~ käsutama
~ leidma
~ oma valdusse võtma
~ omandama
~ omanik
~ säilitamine
~ tagasi saama
~ valdama
~ valdust saama
~ väljaandmine
~ väärtus
kui ~ väärtus ületab sada krooni
§ 68
§ 98
§ 98
§ 96
§ 90
§ 72
§ 101
§ 68
§ 95
§ 83
§ 98
§ 98
~ üle andma
§ 98
asjaõigus
asjaolud
asjaõigusleping
kinnisomandi
üleandmiseks
§ 141
~, mis on tehtud
tingimuslikult või tähtpäeva
määrates, on tühine
§ 120 eine Auflassung, die unter einer
Bedingung oder einer Zeitbestimmung
erfolgt, ist unwirksam
§ 925
asutus
§ 98
Behörde f
§ 978
avalik ~
§ 98
öffentliche Behörde
§ 126 Antrag m
§ 978
§ 1303
§ 126 auf Antrag
§ 159 öffentlich
§ 1752
§ 917
§ 98
§ 99
§ 167
§ 99
§ 159
§ 155
§ 978
§ 979
avaldus
~e alusel
15.
avalik
~ asutus
~ enampakkumine
~ mets
~ teatamine
~ veekogu
16.
avalikult kasutatav
~ tee
17.
avalik-õiguslik
~ juriidiline isik
über eine Sache verfügen
eine Sache finden
die Sache in Eigenbesitz nehmen
die Sache erwerben
der Eigentümer einer Sache
die Verwahrung der Sache
die Sache wiedererlangen
eine Sache besitzen
den Besitz der Sache erlangen
die Herausgabe der Sache
der Wert der Sache
ist die Sache mehr als hundert Kronen
wert
die Sache abliefern = übergeben
Sachenrecht n
§ 129 Umstände pl
§ 120 Auflassung f
öffentliche Behörde
öffentliche Versteigerung
öffentlicher Wald
öffentliche Bekanntmachung
öffentliches Gewässer
öffentlich
§ 155 öffentlicher Weg
§ 141 öffentlich-rechtlich
§ 965
§ 958
§ 958
§ 903
§ 966
§ 996
§ 872
§ 934
§ 986
§ 971
§ 965
§ 978/
929
Buch 3
§ 920
§ 925
§ 980
§ 917
§ 917
§ 159 juristische Person des öffentlichen
Rechts
D
18.
§ 120
Urkunde f
§ 925a
ebamõistlik
§ 107
unverhältnismäβig
§ 948
~ud kulutused
§ 107 unverhältnismäβige Kosten
§ 80
widerrechtlich
dokument
E
19.
20.
ebaseaduslik
~ valdus
21.
eelda/ma
§ 80
widerrechtlicher Besitz
§ 143 vermuten = annehmen
on alust ~da
§ 144 es ist anzunehmen
19
§ 948
§ 1006/
926
§ 926
22.
23.
24.
25.
26.
27.
eeldus
eelista/ma
§ 90
hüvitise saamise nõue on
~tud kõigile teistele nõuetele
§ 148 der Anspruch auf den Ersatz geht allen (§ 914)
anderen Ansprüchen vor
§ 112 Vorgänger m
§ 858
eelkäija
eemaldamine
eesõigustatud
ehitis
~ üle (naaber)kinnisasja piiri
28.
29.
elamu
enampakkumi/ne
Voraussetzung f
§ 148 vorgehen
§ 144
§ 937
§ 914
Beseitigung f
§ 73
zum Vorkauf berechtigt
§ 133 bauliche Anlage f
§ 907
§ 148 der Überbau
§ 98
Wohnhaus
§ 912
§ 99
§ 935
n
Versteigerung f
§ 504
avalik ~ne
avalikul ~sel
avalikul ~sel müüma
kaasomanikevaheline ~
§ 99
§ 77
§ 99
§ 77
öffentliche Versteigerung
im Wege öffentlicher Versteigerung
öffentlich versteigern lassen
die Versteigerung unter den
Miteigentümern
§ 935
§ 935
§ 966
30.
enampakkumisel saadud
raha
§ 99
Versteigerungserlös m
§ 967
31.
enamus
§ 72
Mehrheit f
~e otsus
§ 79
der Mehrheitsbeschluss
§ 149 an sich nehmen
32.
33.
endale võtma
endi/ne
~ne omanik
~ne seisund
~st seisundit taastama
34.
era~mets
~tee
~veekogu
35.
36.
37.
38.
eraldamine
eraldatud
früher-
§ 132 früherer Eigentümer
§ 88
früherer Zustand
§ 88
etw. in einem früheren Zustand
wiederherstellen
§ 155 privat-
§ 951
(§ 951)
§ 167 der Privatwald
§ 155 der Privatweg
§ 161 das Privatgewässer
§ 107 Trennung f
§ 960
§ 947
§ 151
§ 921
geschieden
~ müüri, heki, kraavi, peenra
või muu sellise asjaga
§ 151 durch eine Mauer, Hecke, einen
Graben, ein Beet oder eine andere
Einrichtung geschieden
§ 921
eraldi
eraldumine
§ 156
getrennt
§ 145 Ablösung f
§ 998
osade ~
§ 145 die Ablösung von Teilen
§ 141 privatrechtlich
§ 908
39.
eraõiguslik
40.
esialgne
~ juriidiline isik
~ asi
41.
§ 132
§ 965
esitajaväärtpaberid
§ 908
§ 142 juristische Person des Privatrechts
§ 106 ursprünglich
§ 106 ursprüngliche Sache
§ 95
Inhaberpapiere pl
§ 935
§ 142
§ 1897
F
42.
füüsiline isik
20
natürliche Person f
H
43.
44.
hageja
hagi
§ 77
~ esitamine
die Klageerhebung
gutgläubig
§ 936
gutgläubiger Erwerber
gutgläubiger Erwerb
gutgläubiger Besitzer
§ 936
§ 932
§ 1007
§ 991
§ 84
45.
hea usu põhimõte
§ 84
§ 72
46.
heauskne
§ 95
~ omandaja
~ omandamine
~ valdaja
47.
48.
heauskne olema
hoiatus
~ele vaatamata
Kläger m
Klage f
§ 2193
§ 940
der Grundsatz des Guten
Glaubens
1
§ 95
§ 95
§ 84
§ 95
§ 149
in gutem Glauben sein
Warnung f
§ 149 trotz der Warnung
§ 100 aufbewahren
49.
hoidma
50.
hoidmine
§ 100 den Fund aufbewahren
§ 99
Aufbewahrung f =
~ on ülemääraselt kulukas
§ 99
die Aufbewahrung ist mit
unverhältnismäβigen Kosten
verbunden
§ 980
leiu ~
§ 99
die Verwahrung = die Aufbewahrung
der Sache
§ 966
hoiukulud
hooletus
§ 99
leidu ~
Verwahrung f
51.
52.
raske ~
53.
hoonestusõigus
~t kahjustama
54.
55.
hõivama
hõivami/ne
kinnisasja ~ne
~se õigus
56.
57.
58.
§ 688
(§ 966)
§ 980
966
Aufbewahrungskosten pl
1
§101 Fahrlässigkeit f
1
§101 grobe Fahrlässigkeit
§ 148 Erbbaurecht n
§ 912
§ 912
§ 916
§ 148 ein Erbbaurecht beeinträchtigen
§ 96
sich aneignen
§ 916
§ 997
§ 96
§ 958
Aneignung f
hüvitama
§ 126 die Aneignung des Grundstücks
§ 126 das Aneignungsrecht
§ 84
ersetzen
§ 958
§ 1000
kahju ~
kulutusi ~
§ 105 den Schaden ersetzen
§ 101 Aufwendungen ersetzen
§ 962
(§ 970)
hüvitami/ne
§ 95
Ersatz m, Entschädigung f,
Ausgleich m, Vergütung f
§ 970/
951/ 906
951
kahju ~ne
kahju ~st tagama
kulutuste ~ne
kulutuste ~st nõudma
§ 147
§ 147
§ 88
§ 88
der Schadenersatz
Schadenersatz gewährleisten
der Ersatz von Aufwendungen
den Ersatz von Aufwendungen
verlangen
§ 903
hüvitis
§ 148
Ersatz m, Entschädigung f,
Ausgleich m, Vergütung f
~e saamise nõue
~t nõudma
§ 148 der Anspruch auf den Ersatz
§ 132 den Ersatz verlangen = die Vergütung
fordern
§ 143 angemessener Ausgleich
mõistlik ~
21
§ 654
§ 970
§ 970/
951/ 906
951
§ 1001
§ 994/
951
§ 906
I
59.
igami/ne
§ 110
~ne katkeb
~ne peatub
~se katkemine
~se katkemiseni möödunud aeg
§ 114
§ 113
§ 114
§ 114
~se peatumine
~se teel
~se välistamine
~st välistama
60.
61.
62.
63.
igamisaeg
igamistähtaeg
igamisvaldaja
isik
füüsiline ~
juriidiline ~
kolmas ~
Ersitzung f
§ 937
die Ersitzung wird unterbrochen
die Ersitzung ist gehemmt
die Unterbrechung der Ersitzung
die bis zur Unterbrechung der
Ersitzung verstrichene Zeit
§ 113 die Hemmung der Ersitzung
1
§114 durch Ersitzung
§ 111 der Ausschluss der Sitzung
§ 111 die Sitzung ausschlieβen
§ 112 Ersitzungszeit f
§ 940
§ 939
§ 940
§ 942
§ 111
Ersitzungsfrist f
§ 114 Eigenbesitzer m
§ 159 Person f
§ 945
§ 142 natürliche Person
§ 159 juristische Person
§ 71
der Dritte
§ 1897
§ 2109
§ 934
§ 939
§ 945
§ 937
§ 937
§ 944
§ 940
§ 1897
J
64.
65.
jõesäng
§ 132
kuivanud ~
jätmine
§ 132 vertrockneter Flussbett
§ 94
Überlassung f
§ 957
asja ~ võõrandaja valdusse
§ 94
die Überlassung der Sache dem
Veräuβerer
(§ 956)
kaaskasutus
kaasomand
§ 72
Mitbenutzung f
Miteigentum n
§ 922
~i lõpetamine
~i osa
kaasomanik
§ 76
die Aufhebung des Miteigentums
§ 107 der Miteigentumsanteil
§ 71
Miteigentümer m
~e enamus
~e enamuse otsus
§ 72
§ 72
Flussbett n
K
66.
67.
68.
~e kokkulepe
~u nõusolek
~u nõusolekuta
~u osa
~u õigused
~uks saama
teised ~ud
69.
70.
kaasvaldus
kahju
~ hüvitama
~ hüvitamine
~ hüvitamist tagama
~ tekitama
~ tekitamine
§ 71
die Mehrheit der Miteigentümer
der Mehrheitsbeschluss der
Miteigentümer
§ 79
die Einigung der Miteigentümer
§ 72
die Zustimmung des Miteigentümers
§ 72
ohne Zustimmung des Miteigentümers
§ 72
der Anteil eines Miteigentümers
§ 71
Rechte eines Miteigentümers
§ 107 das Miteigentum erwerben
§ 71
andere Miteigentümer
§ 95
Mitbesitz m
§ 1008
(§ 749)
§ 857
§ 947
(§ 927)
(§ 922)
§ 1258
(§ 1010)
§ 949
§ 932a
§ 75
Schaden m
§ 904
§ 105
§ 147
§ 147
§ 147
§ 84
den Schaden ersetzen
der Schadenersatz
Schadenersatz gewährleisten
Schaden verursachen
die Verursachung des Schadens
§ 962
§ 903
22
§ 830
tekitatav ~
71.
kahjulik
~ toime
72.
kahjustama
kinnisasja kasutamist ~
73.
kahjustami/ne
74.
kalastamine
kaldakinnisasi
kaldaomanik
kaldariba
kallas
kallasrada
kanalisatsioonitorustik
kandma
~st välistama
75.
76.
77.
78.
79.
80.
81.
korrashoiukulusid ~
kulusid võrdselt ~
82.
kandmine
koormatiste ~
83.
kan/ne
~de igamine
~de tegemine
~de tegemise aluseks olema
~de õigsus
~ne kinnistusraamatusse
nõue ~de tegemiseks
84.
85.
86.
87.
88.
89.
90.
91.
kaotaja
kasu
§ 105 entstehender Schaden
§ 143 schädlich
§ 145 schädliche Wirkung
§ 143 beeinträchtigen
§ 906
§ 143 die Benutzung des Grundstücks
beeinträchtigen
§ 145 Beeinträchtigung f
§ 906
§ 145 die Beeinträchtigung ausschlieβen
§ 161 Fischen n
§ 906
§ 133
§ 131
§ 161
§ 132
§ 161
§ 158
§ 151
Ufergrundstück n
Ufereigentümer m
Uferstreifen m
Ufer n
Uferpfad m
Entwässerungsnetz n
tragen
§ 906
§ 919
§ 151 Unterhaltungskosten tragen
§ 151 Kosten zu gleichen Teilen tragen
§ 75
Bestreitung f
§ 922
§ 919
§ 996
§ 75
die Bestreitung von Lasten
§ 119 Eintrag m
§ 996
§ 873
§ 123
§ 124
§ 124
§ 123
§ 119
§ 124
§ 98
die Ersitzung des Eintrags
die Eintragung
als Grundlage für die Eintragung sein
die Richtigkeit der Eintragung
der Eintrag im Grundbuch
der Eintragungsanspruch
§ 85
Verlierer m
Nutzen m, Gewinn m
~ hüvitamine
§ 85
der Nutzenausgleich, der Gewinnersatz
kasutama
kasutami/ne
§ 151
~se tasu
~se tähtaeg
~se võimalusi kitsendama
~st kitsendama
§ 156
§ 156
§ 160
§ 161
§ 123
katkematult
katkemine
kaudne
§ 962
benutzen
§ 156 Benutzung f = Nutzung f =
Verwendung f
die Benutzungsgebühr
die Benutzungsfrist
Nutzungsmöglichkeiten einschränken
die Nutzung einschränken
§ 914
§ 900
§ 873
§ 965
§ 922
§ 906/
910/ 999
§ 910
ununterbrochen
§ 114 Unterbrechung f
§ 83
mittelbar
§ 940
~ valdaja
~ valdus
§ 83
§ 90
mittelbarer Besitzer
mittelbarer Besitz
§ 934
§ 930
keelatud
§ 143
unzulässig = verboten
~ olema
~ mõjutus
~ süvendamine
§ 143 unzulässig sein
§ 144 unzulässige Einwirkung
§ 146 unzulässige Vertiefung
§ 906/
958
§ 906
§ 907
23
§ 930
seadusega ~
92.
93.
94.
95.
96.
97.
keeldumi/ne
kehtetu
kehti/ma
kehtivus
keskonnakaitse
§ 79
~ nõuetega vastuolus
§ 143 im Widerspruch zu den
Umweltansrpüchen
§ 129 feststellen, ermitteln
kindlaks tegema
kindlakstehtud
kindlaksmääramata
~ osa
100.
102.
§ 958
§ 867
§ 925
§ 949/
932
§ 949
(§ 932)
Geltung f
§ 143 Umweltschutz m
§ 129 die Grenze ermitteln
§ 129 den Besitzstand feststellen
§ 103 den Eigentümer ermitteln
§ 129 ermittelt
§ 129 mit den ermittelten Umständen nicht
übereinstimmen
§ 70
unbestimmt
§ 920/
984
§ 920
§ 920
§ 984
§ 920
§ 920
§ 70
unbestimmter Anteil
§ 129 Bestimmung f
§ 920
§ 129 die Bestimmung der Grenze
§ 73
Grundstück n
§ 920
§ 906
iseseisev ~i
~ja hõivamine
~ja kasutamine
~ja läbib avalikult
kasutatav tee
~ja omandama
§ 133
§ 126
§ 127
§ 155
§ 906
(§ 917)
~ja omanik
~ja osa
~ja piir
~ja suurus
~ja võõrandama
~ja osaline võõrandamine
§ 123
§ 148
§ 128
§ 129
§ 119
§ 156
teiselt ~jalt tulevad
mõjutused
§ 143
kinnisomand
3.osa
3.ptk
~i kitsendused
§ 140 Einschränkungen des Eigentums an
einem Grundstück
3.osa das Erlöschen des Eigentums an
(§ 949)
3.ptk Grundstücken
3.osa die Entstehung des Eigentums an
3.ptk Grundstücken
§ 127 die Begrenzung des Eigentums
§ 905
§ 120 die Übergabe des Eigentums an einem (§ 929)
Grundstück
kindlakstegemine
piiri ~
101.
Verweigerung f
unwirksam
§ 107 fortbestehen, gelten
§ 107 Rechte bestehen fort
§ 148 die Einigung gilt
~ andmetega vastuolus
99.
gesetzlich verboten
õigused ~vad
kokkulepe ~b
piiri ~
valduse ulatust ~
omanikku ~
98.
§ 96
§ 83
kinnisas/i
~i lõppemine
~i tekkimine
~i ulatus
~i üleandmine
§ 119
24
selbstständiges Grundstück
die Aneignung des Grundstücks
die Benutzung des Grundstücks
der öffentliche Weg führt über das
Grundstück
das Eigentum an Grundstücken
erwerben
der Eigentümer eines Grundstücks
der Teil des Grundstücks
die Grundstücksgrenze
die Gröβe des Grundstücks
das Grundstück veräuβern
die Veräuβerung eines Teils des
Grundstücks
von einem anderen Grundstück
ausgehende Einwirkungen
Eigentum an einem
Grundstück n
(§ 925)
§ 907
§ 918
§ 905
§ 920
(§ 925)
§ 918
§ 906
§ 925
~ist loobuma
~ist loobumine
103.
kinnistamata
~ merelaev
104.
105.
1
(§ 928)
§ 929a
§ 92
§ 79
~usse kandma
~usse kandmine
~u kanne
§ 123 in das Grundbuch eintragen
§ 124 die Eintragung in das Grundbuch
§ 123 der Eintrag im Grundbuch
§ 914
§ 927
§ 873
kitsendama
§ 161 einschränken = beschränken
§ 161 die Nutzung einschränken
§ 160 Nutzungsmöglichkeiten einschränken
§ 141 Einschränkung f =
§ 1634
kitsendus
das nicht eingetragene Seeschiff
(§ 928)
kinnistusraamat
kasutamist ~
kasutamise võimalusi ~
106.
§ 126 auf das Eigentum an einem
Grundstück verzichten
§ 126 der Verzicht auf das Eigentum an
einem Grundstück
1
§ 92
nicht eingetragen
Grundbuch n
§ 929a
§ 914
§ 1004
Beschränkung f
avalik-õiguslik ~
107.
108.
kohaldama
raha või esitajaväärtpaberite
suhtes mitte ~
§ 95
auf Geld oder Inhaberpapiere keine
Anwendung finden
kohalik
§ 100
örtlich
~ omavalitsus
§ 100 örtliche Selbstverwaltung
§ 120 gerichtlich
109.
kohtulik
110. kohustustehing
111. kokku leppinud olema
112. kokkulep/e
~e kehtib
~et (mitte) saavutama
~pega muutma
113.
kolmas isik
114. kompromiss
115. koorma/ma
ka muud asja ~nud õigused
lõpevad
116.
koormatised
117. koormatud
~ asi
~ asja omanik
118.
koormav
119. koosseis
kaldakinnisasja ~
120.
korjama
marju, seeni ja muid
metsasaadusi ~
121.
korrashoiukulu/d
~sid kandma
122.
§ 141 öffentlich-rechtliche Einschränkung =
Beschränkung
§ 95
Anwendung finden (auf A)
kukkuma
§ 119
§ 92
§ 92
Verpflichtungsgeschäft n
einig sein (über A)
Einigung f
§ 916/
728
§ 935
§ 925
§ 929
§ 929
§ 148 die Einigung gilt
§ 77
(keine) Einigung erzielen
§ 141 durch Einigung ändern
§ 71
Dritte m, f
§ 873
§ 934
§ 120
Vergleich m
§ 107 belasten
§ 779
§ 107 auch die sonstigen an der Sache
bestehenden Rechte erlöschen
1
§ 75
Lasten pl
§ 949
§ 107
§ 926
belastet
§ 107 belastete Sache
§ 107 der Eigentümer der belasteten Sache
§ 156 belastend
§ 133
(§ 932)
§ 936
§ 995
§ 949
§ 949
Bestandteil m
§ 133 der Bestandteil des Ufergrundstücks
§ 167 sammeln
§ 167 Beeren, Pilze und andere Wildfrüchte
sammeln
§ 151 Unterhaltungskosten pl
§ 922
§ 151 Unterhaltungskosten tragen
§ 149 hinüberfallen
§ 922
§ 911
25
123.
124.
naaberkinnisasjalt kasvavalt puult
või põõsalt ~
§ 149 von einem Baum oder einem Strauche
auf ein Nachbargrundstück
hinüberfallen
§ 911
kulu/d
§ 151
§ 919
~sid võrdselt kandma
§ 151 Kosten zu gleichen Teilen tragen
§ 88
Aufwendungen pl
§ 919
§ 970
§ 948
§ 970
kuulu/ma
§ 107 unverhältnismäβige Kosten
§ 88
den Ersatz von Aufwendungen
verlangen
§ 149 gebühren = gehören
asi ei ~ võõrandajale
§ 95
kulutus/ed
ebamõistlikud ~ed
~te hüvitamist nõudma
125.
vili ~b naabritele võrdsetes
osades
126.
kõrvaldama
127.
kõrvaldamine
asja ~
Kosten pl
die Sache gehört nicht dem
Veräuβerer
§ 149 Früchte gebühren den Nachbarn zu
gleichen Teilen
§ 149 beseitigen
§ 923
§ 151 die Einrichtung beseitigen
§ 145 Beseitigung f =
§ 922
§ 907/
905
Ausschlieβung f
ehitise ~
mõjutuste ~
ohu ~
128.
§ 907
§ 905
§ 923
§ 747
käsutamine
§ 73
§ 74
Verfügung f
§ 747
kaasomandi ~
§ 74
die Verfügung über das Miteigentum
(§ 747)
käsutama
L
laevakinnistusraamat
131. lahutamatult
132. lei/d
130.
~du hoidma
~du varjama
~u hoidmine
~u omandamine
~ust teatama
~ust teatamine
133.
leidja
~ vastutus
134.
leidma
asja ~
135.
136.
leiukoht
leiupäev
tähtaja kulgemine algab ~ast
137.
§ 922
§ 148 die Beseitigung der Anlage
§ 143 die Ausschlieβung der Einwirkungen
§ 145 die Beseitigung der Gefahr
§ 73
verfügen
muul viisil ~
129.
§ 923/
932
§ 932
in anderer Weise (über etw.) verfügen
1
§ 92
Schiffsregister n
§ 107 untrennbar
§ 98
Fund m = Fundsache f
§ 929a
§ 100 den Fund = die Fundsache
aufbewahren
§ 100 den Fund verheimlichen
§ 99
die Verwahrung = die Aufbewahrung
der Sache
§ 100 der Erwerb des Eigentums an der
(Fund)sache
§ 98
den Fund anzeigen
§ 100 die Bekanntmachung des Fundes
§ 98
Finder m
(§ 966)
1
§ 948
§ 965
§ 971
§ 966
(§ 976)
§ 965
§ 980
§ 965
§101 die Haftung des Finders
§ 103 finden
(§ 968)
§ 965
§ 103 eine Sache finden
§ 100 Fundort m
§ 965
§ 976
§ 100
§ 974
-
leiutasu
§ 100 die bestimmte Frist beginnt mit dem
Fund
§ 101 Finderlohn m
~ maksma
§ 101 einen Finderlohn zahlen = entrichten
26
§ 973974
§ 971
~ määrama
~ nõudma
~ ei saa nõuda
138.
139.
140.
§ 971
§ 971
§ 971
levimine
§ 101 den Finderlohn bestimmen
§ 101 einen Finderlohn verlangen
§ 101 der Anspruch auf Finderlohn ist
ausgeschlossen
§ 143 Zuführung f
mõjutuste ~
gaasi, suitsu, auru, lõhna,
tahma, soojuse, müra,
põrutuste ~
§ 143 die Zuführung von Einwirkungen
§ 143 die Zuführung von Gasen, Rauch,
Dämpfen, Gerüchen, Ruß, Wärme,
Geräusch, Erschütterungen
§ 906
§ 906
liisu heitmi/ne
§ 77
Los n
§ 752
~se teel
§ 77
durch das Los
§ 129 zuteilen
§ 752
§ 920
§ 129 jedem der Grundstücke zuteilen
§ 130 Aufzählung f
§ 920
§ 126
§ 923
lisama
igale kinnisasjale ~
141.
loetelu
142. loobuma
kinnisomandist ~
143.
loobumine
kinnisomandist ~
144.
loodusjõud
145. loovutamine
nõude ~
146.
147.
luba
lubama
naaberkinnisasja omanik peab
piiriülest ehitamist ~
148.
lõpetama
asja valdust ~
149.
lõpetami/ne
kaasomandi ~ne
~se nõue
150.
151.
verzichten
§ 906
§ 126 auf das Eigentum an einem
Grundstück verzichten
§ 126 Verzicht m
(§ 928)
§ 126 der Verzicht auf das Eigentum an
einem Grundstück
§ 132 Naturkräfte pl
(§ 914)
§ 95
§ 931
Abtretung f
§ 914
§ 95
die Abtretung des Anspruchs
§ 167 Genehmigung f
§ 931
§ 1001
§ 148
§ 912/
957/
1001
§ 912
dulden, gestatten,
genehmigen
§ 148 der Nachbar hat den Überbau zu
dulden
§ 96
aufgeben
§ 96
§ 76
den Besitz der Sache aufgeben
Aufhebung f
§ 959
§ 959
§ 749
lõp/pema
§ 76
die Aufhebung des Miteigentums
§ 76
der Aufhebungsanspruch
§ 107 erlöschen
(§ 749)
§ 749
§ 914
ka muud asja koormanud
õigused ~evad
omand asjale ~eb
§ 107 auch die sonstigen an der Sache
bestehenden Rechte erlöschen
§ 107 das Eigentum an einer Sache erlischt
§ 949
lõppemine
3.osa Erlöschen n
3.ptk
3.osa das Erlöschen des Eigentums an
3.ptk Grundstücken
§ 945
kinnisomandi ~
§ 949
(§ 949)
M
152.
maapind
153. maapõu
maapinnale ning õhuruumile
ülalpool ja ~ele allpool seda pinda
ulatuma
§ 127
Boden m
§ 127 Erdkörper m
§ 909
§ 905
§ 127 sich auf den Raum über der Oberfläche § 905
und auf den Erdkörper unter der
Oberfläche erstrecken
27
154.
155.
156.
maatük/k
§ 107
~i omand
~ki süvendama
§ 107 das Eigentum an einem Grundstück
§ 146 ein Grundstück vertiefen
§ 130 Bodenschätze pl
§ 925
§ 909
§ 99
abziehen
§ 981
§ 99
§ 98
die Kosten abziehen
§ 981
maavarad
maha arvama
kulusid ~
157.
majaomanik
158. maksma
leiutasu ~
159.
merelaev
kinnistamata ~
§ 929a
1
wilde Tiere pl
§ 141 ändern
§ 960
§ 151 ohne seine Zustimmung die
Einrichtung ändern
§ 143 angemessen
§ 922
mõjutus
§ 143 angemessener Ausgleich
§ 143 Einwirkung f
§ 906
§ 904
keelatud ~
~te kõrvaldamine
~te levimine
teiselt kinnisasjalt tulevad ~ed
§ 144
§ 143
§ 143
§ 143
unzulässige Einwirkung
die Ausschlieβung der Einwirkungen
die Zuführung von Einwirkungen
von einem anderen Grundstück
ausgehende Einwirkungen
§ 907
§ 905
§ 906
§ 906
märkus
§ 79
Vormerkung f
§ 1179a
~ kinnitusraamatus
§ 79
die Vormerkung im Grundbuch
§ 101 bestimmen
§ 883
§ 1023
§ 101 den Finderlohn bestimmen
§ 156 Bestimmung f
§ 971
§ 1003
§ 99
Verkauf m
§ 754
naab/er
§ 151
Nachbar m
§ 921
~rite ühiskasutuses olema
§ 151 zur gemeinschaftlichen Benutzung der
Nachbarn sein
§ 143 Nachbargrundstück n
mõistlik
~ hüvitis
166.
§ 101 einen Finderlohn zahlen = entrichten
1
§ 92
Seeschiff n
§ 96
tema nõusolekuta asja ~
165.
(§ 971)
§ 929a
merepõhi
161. metsloom
162. muutma
164.
Hauseigentümer m
§ 101 zahlen = entrichten
§ 92
das nicht eingetragene Seeschiff
§ 133 Meeresboden m
160.
163.
§ 859
Grundstück n
määrama
leiutasu ~
167.
määramine
168. müümine
§ 906
N
169.
170.
naaberkinnisas/i
~ja omanik
~jale püstitama
~jalt tema kinnisasjale ulatuv
171.
172.
naabrusõigused
notar
~ tõestab
173.
notariaalselt
174.
nõudeõigus
~ tõestatud
(§ 921)
§ 907
§ 128 der Eigentümer eines
§ 919
Nachbargrundstücks
§ 144 auf das Nachbargrundstück herstellen § 907
§ 149 von einem Nachbargrundstück auf sein § 910
Grundstück herrüberragend
§ 143 Nachbarschaftsrechte pl
§ 120
§ 925
Notar m
§ 120 der Notar beglaubigt
§ 119 notariell
§ 119 notariell beglaubigt
§ 76
Anspruchsberechtigung
28
§ 925a
§ 929a
f
175.
~t välistama
§ 76
die Anspruchsberechtigung
ausschlieβen
nõudma
§ 88
verlangen = fordern
hüvitist ~
§ 132 den Ersatz verlangen = die Vergütung
fordern
§ 101 einen Finderlohn verlangen
§ 145 die Beseitigung der Gefahr verlangen
§ 129 Forderung f
§ 904/
951
§ 994/
951
§ 971
§ 923
§ 952
§ 124
Anspruch m
§ 923
der Anspruch auf den Ersatz
abgetretener Anspruch
die Abtretung des Anspruchs
die Befreiung von dem Anspruch
nõusolek
§ 148
§ 83
§ 95
§ 82
§ 151
omaniku ~
omaniku ~uta
§ 124 die Zustimmung des Eigentümers
§ 104 ohne Zustimmung des Eigentümers
§ 1001
§ 986
§ 931
(§ 1001)
§ 922/
1001/
182
§ 927
(§ 110)
§ 95
Gegenstand m
§ 145 gefährden
§ 76
wesentlich
§ 932a
§ 107 wesentlicher Bestandteil
3.osa Eigentum n
§ 947
Buch 3
Abschn.
3
§ 949
§ 1006
leiutasu ~
ohu kõrvaldamist ~
176.
nõudmine
177. nõu/e
hüvitise saamise ~
loovutatud ~
~de loovutamine
~dest vabanemine
178.
Zustimmung f = Genehmigung
f = Einwilligung f
O
179.
objekt
180. ohustama
181. oluline
~ osa
182.
183.
omand
~ asjale
~i eeldus
~i kaitse
~i tekkimine
~i tekkimiseks
laevakinnistusraamatusse
kandmata merelaevale
§ 107
§ 90
3.jagu
§ 92
1
§ 92
das Eigentum an einer Sache
die Eigentumsvermutung
der Eigentumsschutz
die Entstehung des Eigentums
zur Entstehung des Eigentums an
einem Seeschiff, das nicht im
Schiffregister eingetragen ist
~i üleminek
~ist loobumine
~ist loobumise tahtega
§ 92
§ 96
§ 96
~it üle andma
§ 95
§ 92
der Übergang des Eigentums
der Verzicht auf das Eigentum
in der Absicht, auf das Eigentum zu
verzichten
das Eigentum übergeben
omandaja
asi on ~ valduses
~le üle minema
184.
§ 929a
§ 929
§ 919
§ 959
§ 929
§ 925
§ 92
der Erwerber ist im Besitz des Sache
§ 92
dem Erwerber übergehen
§ 119 erwerben
§ 929
§ 929
§ 928
omandami/ne
§ 119 das Grundstück erwerben
§ 95
Erwerb m
(§ 925)
§ 932
~st ei toimu
§ 95
der Erwerb tritt nicht ein
§ 935
§ 119
Erwerbsgeschäft n
Eigentumsrecht n
§ 1456
omandama
kinnisasja ~
185.
Erwerber m
§ 947
186.
omandamise tehing
187. omandiõigus
~e tunnustamine
~t teostama
§ 89
§ 80
die Einräumung des Eigentumsrechts
§ 114 das Eigentumsrecht ausüben
29
§ 932
§ 932
(§ 903)
188.
omanik
§ 68
koormatud asja ~
§ 107 der Eigentümer der belasteten
Sache
§ 103 der Eigentümer ist nicht mehr zu
ermitteln
§ 124 die Zustimmung des Eigentümers
§ 71
Rechte des Eigentümers
§ 156 der Eigentümer desjenigen Teils, über
welchen die Verbindung bisher
stattgefunden hat
§ 949
§ 107 die bisherigen Eigentümer
§ 100 Selbstverwaltung f
§ 947
~ku ei saa kindlaks teha
~u nõusolek
~u õigused
selle osa ~, mille kaudu
ühendus seni toimus
senised ~ud
189.
omavalitsus
kohalik ~
190.
omavoli
191. omavoliliselt
192. osa
allesjäänud ~
kaasomandi ~
kaasomaniku ~
kinnisasja ~
oluline ~
~ laevast
~de eraldumine
võõrandatud ~
ühesuurune ~
200.
ostueesõigus
201. otsene
Eigentümer m
§ 903
§ 984
§ 927
§ 918
§ 100 örtliche Selbstverwaltung
§ 84
Eigenmacht f
§ 859
§ 88
willkürlich
der Anteil = der Teil,
der Bestandteil
§ 918
der zurückbehaltene Teil
der Anteil eines Miteigentums
der Anteil eines Miteigentümers
der Teil des Grundstücks
wesentlicher Bestandteil
der Anteil an einem Schiff
die Ablösung von Teilen
veräuβerter Teil
ein gleich großes Stück
§ 918
(§ 947)
(§ 947)
§ 918
§ 947
§ 932a
§ 908
§ 918
§ 920
§ 504
§ 77
§ 156
§ 107
§ 72
§ 148
§ 107
§ 95
§ 145
§ 156
§ 129
§ 73
§ 932a/
918/ 947
§ 83
Vorkaufsrecht n
unmittelbar
§ 83
1
§ 95
unmittelbarer Besitzer
unmittelbarer Besitz
§ 930
pahauskne
§ 95
nicht in gutem Glauben
§ 932
~ omandaja
§ 95
der Erwerber ist nicht in gutem
Glauben = kein gutgläubiger Erwerber
pantima
204. parendus
§ 73
pfänden
Bereicherung f
§ 932 /
934
§ 1204
~ valdaja
~ valdus
§ 930
P
202.
203.
~te äravõtmine
205.
206.
207.
208.
209.
peaasi
peatuma
peidetud
peitvara
peremehetu
~ vallasasi
210.
perioodiline hüvitis
211. piir
kinnisasja ~
§ 88
§ 683
§ 88
die Abschöpfung der Bereicherungen
§ 107 Hauptsache f
§ 947
§ 113
hemmen
§ 103 verborgen
§ 103 Schatz m
§ 96
herrenlos
§ 939
§ 96
eine herrenlose bewegliche Sache
§ 148 (Geld)rente f
§ 958
§ 912
§ 128
§ 907
die Grenze
§ 128 die Grundstücksgrenze
30
§ 984
§ 984
§ 958
§ 919
~ külgnevate maatükkide
vahel
~i kindlaks tegema
~i kindlakstegemine
~i määrama
~il kasvav puu
üle ~i ulatuv
212.
piirama
nõudeõigust ~
213.
piirimärgistus
214. piirimärk
~ide paigaldamine
215.
216.
217.
218.
219.
220.
221.
222.
piirirajatis
piiriveekogu
piiriülene
puu mahalangemine
puu maharaiumine
puu vili
põhjavesi
põhjendatud
~ nõudmisel
§ 128 die Grenze zwischen den anliegenden
Grundstücken
§ 129 die Grenze ermitteln
§ 129 die Bestimmung der Grenze
§ 128 die Grenze bestimmen
§ 150 der Grenzbaum
§ 149 herüberragend
§ 76
beschränken
§ 76
die Anspruchsberechtigung
beschränken
§ 128 (Grenz)abmarkung f
§ 128
§ 148
§ 149
§ 149
§ 149
§ 134
§ 129
§ 920
§ 920
(§ 919)
§ 923
§ 910
§ 749
(§ 749)
§ 919
Grenzzeichen n = Grenzmarke § 919
f
§ 128 die Errichtung der Grenzzeichen
§ 151 Grenzanlage f
§ 159
§ 919
Grenzgewässer n
grenzüberschreitend
Umsturz eines Baums m
Baumfällen n
Früchte pl
Grundwasser n
begründet
§ 919
§ 921
§ 923
§ 129 auf begründetem Verlangen
§ 84
Zubehör n
§ 926
§ 73
vererben = nachlassen
§ 133 beständig
§ 144 herstellen
1960
§ 144 auf das Nachbargrundstück herstellen
§ 907
rahaline tasaarvestus
rahas
rajatis
rannajoon
reaalkoormatis
reaalosa
§ 77
§ 906
~de väärtus
§ 77
der Wert der Realteile
§ 101 verletzen
223.
päraldis
224. pärandama
225. püsivalt
226. püstitama
naaberkinnisasjale ~
§ 907
R
227.
228.
229.
230.
231.
232.
233.
rikkuma
teatamiskohustust ~
234.
rikkumi/ne
~se kordumine
235.
Ausgleich in Geld m
§ 77
in Geld
§ 133 Anlage f
§ 133 Küstenlinie f
§ 148 Reallast f
§ 77
Realteil m
§ 101 die Anzeigepflicht verletzen
§ 89
Verletzung f
riknev
§ 89
§ 99
verderblich
kiiresti ~
§ 99
leicht verderblich
31
wiederholte Verletzung
§ 906
§ 907
§ 914
§ 971
§ 971
S
236.
237.
saama
§ 95
ainuomanikuks ~
leiutasu ~
§ 107 Alleineigentümer werden
§ 101 den Finderlohn bekommen
§ 77
erlangen, erzielen
§ 926
§ 77
(keine) Einigung erzielen
§ 144 Anlage f
§ 907
saavutama
kokkulepet (mitte) ~
238.
seadeldis
239. seadus
~ega keelatud
~es nimetatud
~es sätestatud juhtudel
240.
seadusjärgne
241. segama
vallasasju lahutamatult ~
242.
segamine
243. seisund
244.
245.
§ 948
§ 107
§ 948
Vermischung f
§ 160 Zustand m
diesbezüglich
servituu/t
sisaldu/ma
kompromissis ~b
~se teel
251.
sõltumata
252. sätesta/ma
kui ei ole ~tud teisiti
süvendaja
süvendama
maatükki ~
255.
§ 107 bewegliche Sachen miteinander
untrennbar vermischen oder
vermengen
§ 126 diesbezüglicher Eintrag
§ 107 dergestalt
sisemeri
250. sundenampakkumi/ne
254.
§ 948
~ kanne
249.
253.
vermischen = vermengen
§ 126
~diga koormama
~ti kahjustama
248.
§ 107
sellekohane
~ omanik
~ ühendus
247.
§ 253
etw. in einem früheren Zustand
wiederherstellen
senine
§ 949
§ 96
gesetzlich verboten
§ 159 im Gesetz aufgeführt = genannt
§ 159 in den durch das Gesetz
bestimmten Fällen
§ 140 gesetzlich
§ 88
selliselt
§ 949
Gesetz n
endist ~it taastama
vallasasja ~ ühendama
246.
§ 96
werden, bekommen
§ 958
§ 946
§ 107 eine bewegliche Sache dergestalt
verbinden
§ 107 bisherig
§ 946
§ 107 bisheriger Eigentümer
§ 156 bisherige Verbindung
§ 77
Dienstbarkeit f
§ 947
§ 918
§ 916
§ 77
mit der Dienstbarkeit belasten
§ 148 eine Dienstbarkeit beeinträchtigen
§ 120 beinhalten
§ 916
§ 918
§ 120 der Vergleich beinhaltet
§ 159 Binnenmeer n
§ 73
Zwangsversteigerung f
§ 753
§ 73
durch Zwangsversteigerung
§ 151 unabhängig
§ 753
§ 167
§ 312
bestimmen
§ 167 soweit nicht ein anderes bestimmt ist
§ 146 Vertiefer m
§ 312
§ 146
§ 909
vertiefen
süvendamine
§ 146 das Grundstück vertiefen
§ 146 Vertiefung f
keelatud ~
§ 146 unzulässige Vertiefung
32
§ 909
§ 909
T
256.
257.
258.
taastama
§ 88
wiederherstellen
endist seisundit ~
§ 88
etw. in einem früheren Zustand
wiederherstellen
tagajär/g
§ 156
Folge f
kinnisasja osalise võõrandamise
~jel
§ 156 infolge der Veräuβerung eines Teils
des Grundstücks
§ 147 gewährleisten
tagama
kahju hüvitamist ~
259.
tagasi saama
§ 147 Schadenersatz gewährleisten
§ 114 wiedererlangen
(§ 919)
§ 918
§ 918
§ 940
§ 114 binnen Jahresfrist oder mittels einer
innerhalb dieser Frist erhobenen Klage
wiedererlangen
§ 95
Wille m
§ 940
261.
§ 114 gegen seinen Willen
§ 96
mit dem Willen
§ 147 vorsätzlich
§ 678
§ 678
§ 1000
262.
§101
ühe aasta jooksul või selle
tähtaja jooksul esitatud hagi
alusel ~
260.
tah/e
oma ~te vastaselt
~tega
tahtlik
tahtlus
263. tasu
~ suurus
§ 105 die Höhe der Gebühr
§ 98
unbekannt sein
§ 932
§ 98
Anzeige machen = anzeigen
§ 965
§ 98
§ 99
den Fund anzeigen
Bekanntmachung f
§ 965
§ 980
leiust ~
teatamine
avalik ~
leiust ~
teatamiskohustus
~t rikkuma
268.
tee
avalikult kasutatav ~
~ kasutamine
269.
§ 912
§ 156 die Benutzungsgebühr
§ 156 die Gebühr bestimmen
teadmata olema
265. teatama
267.
Vorsatz m
§ 105 Gebühr f
kasutamise ~
~ määrama
264.
266.
1
§ 940
teenistuja
§ 99
öffentliche Bekanntmachung
§ 100 die Bekanntmachung des Fundes
§ 98
Anzeigepflicht f
§ 980
§ 980
§ 965
§ 100 die Anzeigepflicht verletzen
§ 155 Weg m
§ 971
§ 917
§ 155 öffentlicher Weg
§ 155 die Nutzung des Weges
§ 98
Angestellte m, f =
§ 917
§ 978
Bediensteter m
270.
271.
tegevus
§ 127
Handlung f
§ 917
~t keelama
§ 127 die Handlung verbieten
§ 95
Rechtsgeschäft n
§ 184
tehing
~u objekt
272.
tehnorajatis
273. tekitamine
kahju ~
274.
tekkimi/ne
kinnisomandi ~ne
omandi ~ne
omandi ~seks
laevakinnistusraamatusse
kandmata merelaevale
§ 95
der Gegenstand des Rechtsgeschäfts
§ 158 technische Anlage f
§ 84
Verursachung f
§ 84
§ 92
Entstehung f
3.ptk
§ 92
1
§ 92
33
§ 184
die Verursachung des Schadens
die Entstehung des Grundstücks
die Entstehung des Eigentums
zur Entstehung des Eigentums an
einem Seeschiff, das nicht im
Schiffregister eingetragen ist
§ 929a
275.
telekommunikatsioonivõrk
276. tellingu/d
~id ehitama
277.
teostama
omandiõigust ~
278.
territoriaalmeri
279. terviklik
~ asi
280.
tingimus
nimetatud ~tel
281.
tingimuslikult
282. toime
kahjulik ~
283.
toimu/ma
ühendus ~b
284.
transpordivahend
§ 158
Telekommunikationsnetz n
§ 147 Baugerüst n
§ 147 das Baugerüst errichten
§ 114 ausüben
(§ 903)
§ 114 das Eigentumsrecht ausüben
§ 159 Territorialmeer n
(§ 903)
§ 107
§ 947
einheitlich
§ 107 einheitliche Sache
§ 82
Bedingung f
§ 156 unter den genannten Bedingungen
§ 120 unter einer Bedingung
§ 145
§ 947
§ 925
Wirkung f
§ 145 schädliche Wirkung
§ 156 erfolgen
§ 156 die Verbindung erfolgt
§ 98
öffentliches
§ 978
Beförderungsmittel n
285.
Stütze f
§ 129 Ergebnis n
§ 909
tulene/ma
§ 129 zu einem Ergebnis führen
§ 129 sich ergeben
§ 920
§ 919
kui ei ~ teisiti
§ 129 sofern sich nicht ein anderes ergibt
§ 919
§ 72
Ertrag m
Einräumung f
§ 906
die Einräumung des Eigentumsrechts
§ 932
beurkunden
beglaubigen
§ 925a
tugi
286. tulemus
~t andma
287.
288.
tulu
289. tunnustamine
omandiõiguse ~
290.
291.
tõendama
tõesta/ma
notar ~b
292.
tõestatud
notariaalselt ~
293.
tähistatud
omaniku poolt ~
294.
tähta/eg
selle ~ja jooksul esitatud
hagi alusel
~ja arvutamine
~ja möödumine
~jast (mitte) kinni pidama
295.
§ 80
§ 80
§ 82
§ 120
§ 920
§ 932
§ 120 der Notar beglaubigt
§ 119 beglaubigt
§ 925a
§ 929a
§ 119 notariell beglaubigt
§ 142 abgemarkt
§ 929a
(§ 919)
§ 167 vom Eigentümer abgemarkt
§ 114 Frist f
§ 940
§ 114 mittels einer innerhalb dieser Frist
erhobenen Klage
§ 123 die Berechnung der Frist
§ 111 der Ablauf der Frist
§ 76
die Frist (nicht) einhalten
§ 120 Zeitbestimmung f
§ 940
§ 120 unter einer Zeitbestimmung
§ 76
unwirksam sein
§ 925
§ 925
ulatuma
§ 127
§ 905
maapinnale ning õhuruumile
ülalpool ja maapõuele allpool seda
pinda ~
§ 127 sich auf den Raum über der Oberfläche § 905
und auf den Erdkörper unter der
Oberfläche erstrecken
tähtpäev
~a määrates
296.
§ 146
tühine olema
§ 973
§ 925
U
297.
34
sich erstrecken
298.
ulatus
§ 127
kinnisomandi (ruumiline) ~
§ 127 die Begrenzung des Eigentums
§ 905/
999
§ 905
vabadus
§ 96
Freiheit f
§ 960
(looduslikus) ~es olema
§ 96
§ 82
sich in der Freiheit befinden
§ 960
(§ 1001)
Begrenzung f, Umfang m
V
299.
300.
vabanemine
nõudest ~
301.
vaidlus
~e korral
302.
304.
305.
306.
Befreiung f
die Befreiung von dem Anspruch
Auseinandersetzung f
(§ 1001)
§ 730
§ 82
bei der Auseinandersetzung
§ 129 streitig
§ 738
§ 920
§ 920
§ 920
vajalik
§ 129 streitige Fläche
§ 129 ein gleich großes Stück der streitigen
Fläche
§ 120 erforderlich = notwendig
~ juurdepääs
~ud kulutused
§ 156 der Notweg
§ 101 erforderliche Aufwendungen
§ 917
§ 970
valdaja
§ 82
Besitzer m
§ 1006
kaudne ~
otsene ~
~ omandi eeldus
§ 83
§ 83
§ 90
mittelbarer Besitzer
§ 934
unmittelbarer Besitzer
die Vermutung des Eigenbesitzes = die § 938/
Eigentumsvermutung für Besitzer
1006
valdama
§ 82
besitzen
kinnisasja ~
vallasasja ~
§ 123 das Grundstück besitzen
§ 110 eine bewegliche Sache im Besitz
haben
§ 80
Besitz m
vaidlusalu/ne
~ne maa
~sest maast ühesuurune osa
303.
§ 82
§ 82
valdus
ebaseaduslik ~
kaudne ~
kui vallasasi on omandaja /
omaniku ~es
oma ~
oma ~se võtma
otsene ~
~e ajal
~e kaotus
~e omandamine
§ 80
§ 90
§ 92
§ 80
§ 96
1
§ 95
§ 90
§ 89
§ 112
~e saamine
~e tõendamine
~e üleandmine
~e ülevõtmine
~es
~est loobuma
~est välja minema
~se võtma
~se võtmine
~t kaotama
~t lõpetama
~t tagasi saama
§ 111
§ 80
§ 93
§ 83
§ 92
§ 82
§ 95
§ 96
§ 96
§ 114
§ 96
§ 114
35
widerrechtlicher Besitz
mittelbarer Besitz
ist der Erwerber / der Eigentümer im
Besitz der Sache
der Eigenbesitz
in Eigenbesitz nehmen
unmittelbarer Besitz
während der Dauer des Besitzes
der Besitzverlust
der Besitzerwerb = der Erwerb des
Besitzes
die Erlangung des Besitzes
die Bestätigung des Besitzes
die Übergabe des Besitzes
die Ergreifung der Besitzes
im Besitz
auf den Besitz verzichten
abhanden kommen
in Besitz nehmen
die Besitzergreifung
den Besitz verlieren
den Besitz aufgeben
den Besitz zurückbekommen
§ 909
§ 937
§ 854
§ 930
§ 929
§ 958
§ 958
§ 930
§ 1006
§ 940
§ 934/
1007
§ 926
§ 957
§ 929
(§ 959)
§ 935
§ 867
§ 958
§ 940
§ 959
307.
vallasas/i
§ 90
bewegliche Sache f
§ 927
~ja valdaja
~ja üleandmine
§ 90
§ 92
der Besitzer einer beweglichen Sache
die Übergabe einer beweglichen
Sache
§ 929
308.
vallasomand
§ 92
Eigentum an einer
beweglichen Sache n
§ 929
309.
varasem
§ 90
früher-
§ 1006
~ valdaja
§ 90
früherer Besitzer
§ 145 Einsturz m
§ 1006
§ 908
310.
varisemine
311. varisemisohtlik
312. varjama
leidu ~
313.
vastu vaidlema
314. vastuolus olema
kindlakstehtud andmetega ~
315.
vastutus
316. vastuväi/de
valdaja ~ted
~det esitama
~dete esitamine
317.
veekogu
~ keskele tõmmatav mõtteline joon
~ keskpunktist
318.
veesõiduk
~ite liiklemine
319.
veevarustustorustik
320. viibima
metsas ~
321.
322.
323.
§ 145
einsturzgefährdet
§ 100 verheimlichen
§ 971
§ 100 den Fund verheimlichen
§ 971
§ 114
widersprechen
§ 129 nicht übereinstimmen
§ 129 mit den ermittelten Umständen
nicht übereinstimmen
§ 84
Haftung f
§ 123
§ 968
§ 986
Einwendung f
§ 83
Einwendungen des Besitzers
§ 83
die Einwendung erheben
§ 124 die Erhebung der Einwendungen
§ 131 Gewässer n
§ 986
§ 131 durch die Mitte des Gewässers zu
ziehende gedankliche Linie
§ 131 vom Mittelpunkt des Gewässers
§ 160 Wasserfahrzeug n
§ 160 der Verkehr der Wasserfahrzeuge
§ 158 Wasserversorgungsnetz n
§ 142
sich aufhalten
vil/i = viljad
~ja valdusse võtmine
~jad, mis on kukkunud
naaberkinnisasjalt kasvavalt
puult või põõsalt
§ 115 der Fruchtbezug
§ 149 Früchte, die von einem Baum oder
einem Strauche auf ein
Nachbargrundstück hinüberfallen
§ 955
§ 911
võimaldama
§ 156
§ 955
omanikul ~
§ 156 dem Eigentümer gestatten
§ 160 Möglichkeit f
võimalus
võlanõudeõigus
~e loovutamine
§ 93
die Abtretung des schuldrechtlichen
Anspruchs
võlaõigusseadus
326. võrd/ne
§ 84
Schuldrecht n
gleich
325.
kulusid ~selt kandma
~setes osades
võõrandaja
328. võõrandama
§ 151
§ 911
gestatten
§ 160 Möglichkeiten beschränken
§ 93
schuldrechtlicher Anspruch
327.
§ 920
§ 167 sich im Wald aufhalten
§ 149 Früchte pl
~i kitsendama
324.
§ 920
§ 955
m
(§ 931)
§ 151 Kosten zu gleichen Teilen tragen
§ 128 zu gleichen Teilen
§ 92
Veräußerer m
§ 919
§ 919
§ 925
§ 73
§ 935
36
veräuβern
kinnisasja ~
329.
§ 119 das Grundstück veräuβern
§ 156 Veräußerung f
(§ 925)
§ 918
§ 156 infolge der Veräußerung eines Teils
des Grundstücks
§ 156 veräußert
§ 918
§ 95
veräuβerte Sache
§ 95
veräußertes Seeschiff
§ 156 veräußerter Teil
§ 115 fremd
§ 933
§ 932a
§ 918
§ 962
välistama
§ 115 fremde Sache
§ 156 ein fremdes Grundstück
§ 76
ausschlieβen
§ 962
§ 903
nõudeõigust ~
§ 76
die Anspruchsberechtigung
ausschlieβen
§ 111
die Ausschlieβung
ausgeschlossen
võõrandami/ne
kinnisasja osalise ~se tagajärjel
330.
võõrandatud
~ asi
~ merelaev
~ osa
331.
võõras
~ asi
~ kinnisasi
332.
333.
välistamine
334. välistatud
kokkuleppega ~
335.
välja arvatud juhul
336. väljaandmi/ne
~sest keelduma
337.
338.
339.
§ 76
§ 76
§ 95
§ 83
§ 918
§ 905
§ 923
durch Vereinbarung ausgeschlossen
es sei denn
Herausgabe f
§ 932a
die Herausgabe verweigern
§ 986
§ 931
§ 986
väljaandmisnõu/e
§ 83
§ 83
~de loovutamine
§ 83
die Abtretung des Anspruchs auf
Herausgabe
väljakaevami/ne
§ 105
Ausgrabungen pl
~st lubama
väärtus
§ 105 Ausgrabungen dulden
§ 84
Wert m
~e vähenemine
~t määrama
§ 84
die Verminderung des Wertes
§ 104 den Wert bestimmen
§ 752
õigsus
§ 123
§ 927
kande ~
§ 123 die Richtigkeit der Eintragung
§ 149 Recht n
§ 928
§ 83
§ 83
§ 986
§ 986
Herausgabeanspruch m
§ 931
§ 947
Õ
340.
341.
õigus
~ asja vallata
kellelt ta on saanud ~e asja
vallata
~ed lõpevad
~ võõrandatud asjale
~t rikkuma
~te kahjustamine
~te kitsendamine
342.
õiguseelkäija
343. õigusjärglane
344. õiguslik
345.
Richtigkeit f
zum Besitz berechtigt
von dem er sein Recht zum Besitz
ableitet
1
§114 die Rechte erlöschen
1
§ 95
das Recht auf eine veräuβerte Sache
§ 96
das Recht verletzen
§ 72
die Beeinträchtigung der Rechte
§ 160 die Einschränkung = die Beschränkung
der Rechte
§ 112 Rechtsvorgänger m
§ 79
Rechtsnachfolger m
§ 124 rechtlich
~ tagajärg
§ 124 rechtliche Folge
~u aluseta
§ 80
ohne rechtliche Grundlage
§ 101 berechtigt
õigustatud
37
§ 945
(§ 936)
§ 958
§ 943
§ 943
§ 904
346.
õigustatud olema
§ 83
befugt sein = berechtigt sein
347.
õigustatud isik
§ 101
Berechtigte m, f
§ 986/
904
§ 916
§ 149
abschneiden
§ 910
ühendama
§ 107
verbinden
§ 947
maatükiga ~
vallasasja selliselt ~
§ 107 mit dem Grundstück verbinden
§ 107 eine bewegliche Sache dergestalt
verbinden
§ 107 die Verbindung
Ä
348.
ära lõikama
Ü
349.
350.
ühendami/ne
~se ajal
351.
353.
§ 947
§ 918
ühine
§ 156 die Verbindung ist unterbrochen
§ 156 die Verbindung aufheben
§ 70
gemeinschaftlich
§ 918
§ 920
~ asi
~ omand
§ 71
§ 70
gemeinschaftliche Sache, Einrichtung
gemeinschaftliches Eigentum
§ 1009
ühiskasutus
§ 151
gemeinschaftliche Benutzung
f
§ 921
~es olema
§ 151 zur gemeinschaftlichen Benutzung sein § 921
ühendus
354.
ühisomand
355. üle käima
kinnisasjast ~
356.
üle minema
omandajale ~
357.
üle sõitma
358.
üleandmi/ne
kinnisasjast ~
kinnisomandi ~ne
~se hetkest
359.
üleminek
360.
ülemäära/ne
omandi ~
~sed kulutused
~selt kulukas
361.
§ 947
§ 107 zur Zeit der Verbindung
§ 156 Verbindung f
~ on katkenud
~t kaotama
352.
§ 946
ümbertöötaja
362. ümbertöötamine
363. üürnik
§ 70
§ 147
Gemeinschaftseigentum n
betreten
§ 147 das Grundstück betreten
§ 92
übergehen
§ 92
dem Erwerber übergehen
§ 147 befahren
§ 147 das Grundstück befahren
§ 83
die Übergabe f
§ 929
§ 929
§ 929
§ 120 die Übergabe des Eigentums an
einem Grundstück
§ 95
wenn etw. übergeben wird
§ 92
Übergang m
(§ 929)
§ 92
der Übergang des Eigentums
§ 148 unverhältnismäβig
§ 929
§ 966
§ 148 unverhältnismäβige Kosten
§ 99
mit unverhältnismäβigen Kosten
verbunden
§ 106 Verarbeiter m
§ 966
§ 966
§ 106
§ 950
§ 98
38
die Verarbeitung
Mieter m
§ 932a
§ 929